MKM tellis analüüsi, mis näitab järgmiseks suveks, kuidas panna Tallinnas ning Harju- ja Põhja-Raplamaal rong, buss, troll ning tramm sama sammu käima ning muuta erinevad ühistranspordivahendid üksteise pikendusteks. Pikas pildis on soov luua üle-Eestiline transpordisüsteem, kus inimene ei osta enam eraldi piletit bussi ja rongisõiduks, vaid ostab sõiduõiguse sihtkohta jõudmiseks, olenemata liiklusvahendist.
Pealinnapiirkonna ühistranspordisüsteemi uurimiseks sõlmiti oktoobri teises pooles leping Soome ettevõttega Flou, kes koos Eesti partner Inphysicaga loob esmase nägemuse sidusast ühistranspordi liinivõrgust, mis läheb üle omavalitsuste piiride ja transpordiliikide. Teine lepingupartner on Civitta, kes otsib võimalusi, kuidas Tallinna linn, Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja Elron peaksid koostööd tegema, et pakkuda inimestele mugavat ja sidusat ühistranspordi kasutust, olgu see rong, buss, tramm või troll. Järgmiseks suveks jõutakse tulemuseni, mis näitab ette, kuidas pakkuda parimat ühistransporditeenust kogu Tallinna regioonis.
Hetkel saab vaadata rongide graafikuid Elroni kodulehelt, maakonna- ja linnaliinide aegu veebilehelt peatus.ee ning parvlaeva reisiinfot mitmelt erinevalt veebilehelt. „Oleme küll harjunud olemasoleva süsteemiga, aga tegelikult ei ole see mugav ega mõistlik. Me saaksime korraldada liikuvust palju paremini ja seejuures pakkuda inimeste vajadustele vastavat teenust. Tahame kaotada ära mitme kaardi ja mitme erineva veebilehe süsteemi. Toome kõik ühte kanalisse kokku, nii reisiplaneerimise kui tasumise, et teekond punktist A punkti B, olenemata ümberistumistest oleks mugav ja kiire,“ selgitas minister Aas.
Eelmise aasta lõpus loodi majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ning Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti algatusel Tallinna regiooni liikuvusnõukoda, kelle esimeseks ülesandeks sai Tallinna ja Harjumaa ühistranspordisüsteemi ühildamine. Algav analüüs on esimene samm selle suunas. „Tallinna arengustrateegia 2035 liikuvusteenuste selgrooks on trammidel ja ekspressbussidel põhinev kiire ühistranspordiühendus, mida toetavad bussid, rattaringlus, sõidukite lühirent ja sõidujagamine. Keskmine reisiaeg ühistranspordiga linna keskuse ja tõmbekeskuste vahel ei tohiks kesta üle kahekümne minuti. Hakkame looma koostöös naaberomavalitsuste ja riigiga ühtset regionaalset piletisüsteemi ja liinivõrku, mis tähendab, et Tallinna regiooni piletikandjad on kasutatavad kõikides lähipiirkonna omavalitsustes ning vastupidi,“ rääkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Veel pole teada, kui kiiresti loodav süsteem on võimalik kasutusele võtta, kuid esialgne nägemus on, et järgmise aasta teises pooles saaks ühistranspordisüsteemi uuendamisega alustada, et järgnevate aastate jooksul uuendus ellu viia. Täpsemad tegevused ja ajakava selgub pärast analüüsi valmimist. „Ühise ühistranspordisüsteemi loomine võib küll võtta aega, kuid tahame luua põhjaliku ja töötava lahenduse, mida saaksime tulevikus laiendada kogu Eestile. Tulevikus me ei osta enam üksikut piletit, et sõita rongi või bussiga, vaid ostame sõiduõiguse, et jõuda soovitud sihtkohta kasutades kõiki ühistranspordi liike, mida täiendavad kommertsteenused,“ selgitas minister Aas.
Analüüsi maksumus on 110 000 € ning seda rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.