Tallinn koondab eksperdid linnakeskkonna arengust rääkima

Tallinna linnavõimu eestvõttel algab kolmapäeval kolmepäevane visioonikonverents „Tark linn ei saa kunagi valmis“, mille raames saab aadressil www.tallinn.ee/visioonikonverents vaadata ettekandeid ning jälgida arutelusid linnakeskkonna arendamise teemal. 

Igal päeval on erinev teema, nendeks on „Linnaarhitektuur ja linnaplaneerimine“, „Tark linn: nutikas ja avalik ruum“ ja „Tulevikuvisioon: tark linn ei saa kunagi valmis“.

„Võib-olla me seda igapäevaselt ei teadvusta, aga oleme oma innovaatiliste ja nutikate lahendustega tihtipeale muule maailmale eeskujuks. Tallinn tunnistati eelmisel nädalal New Yorgis resideeriva Intelligentsete Kogukondade Foorumi poolt 2020. aasta maailma intelligentseimaks kogukonnaks. Kiiresti muutuvad ajad toovad aga iga päev uusi väljakutseid. Tänavune Tallinna visioonikonverents püüab leida vastust küsimustele, kuidas innovatsiooni, erinevat teadmist, kogutavaid andmeid ning nutikaid lahendusi muutuva ja uueneva elukeskkonna, aga eelkõige inimeste jaoks kasutada ja tööle panna,“ rääkis Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Tallinna visioonikonverentsil osaleb kolm välisesinejat. Paarkümmend aastat Londonis ning nüüd Helsingis töötav arhitekt ja linnaplaneerija Douglas Gordon teeb ettekande teemal „Lõpetamata linn“. Austria Linnade Liidu linnaplaneerimiskomisjoni direktor Thomas Madreiter räägib sellest, miks tänapäeval on lahenduseks nutikad linnad. Helsingi linnavolikogu esimees Otso Kivekäs püüab aga vastata küsimusele, miks Helsingi ei ole veel kõige funktsionaalsem ja nutikam linn maailmas.

Arhitektuuriajaloolane Oliver Orro tutvustab teemavideos teostamata jäänud projekte Tallinnas. Tallinna ettevõtlusameti innovatsioonijuht Toomas Türk teeb ülevaate Tallinna toimimisest targa linnana, Tallinna strateegiaüksuse juht Toomas Haidak räägib arengustrateegiast Tallinn 2035, arhitekt Ignar Fjuk arutleb teemal, miks tark linn ei saa kunagi valmis.

Igal konverentsipäeval järgnevad ettekannetele ja teemavideotele paneeldiskusioonid. 3. novembril osalevad arutelul arhitekt Toomas Paaver, AS-i Mainori Ülemiste juhatuse esimees  Margus Nõlvak, Tallinna abilinnapea Andrei Novikov, linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer ja Andro Mänd, kes on Eesti Arhitektide Liidu president.

Kolmapäevane paneeldiskussioon kannab pealkirja „Kuidas Tallinn saab kõige funktsionaalsemaks ja nutikamaks linnaks maailmas?“, kus osalevad Tallinna linnavolikogu innovatsioonikomisjoni esimees Andres Kollist, riigikantselei strateegiabüroo digi-innovatsiooni nõunik Marten Kaevats, Techi targa linna tippkeskuse juht Ralf Martin Soe, Tallinna ettevõtlusameti innovatsioonijuht Toomas Türk ja Ursel Velve, kes on Ülemiste linnaku innovatsioonijuht.

Visioonikonverentsi viimasel päeval, 5. novembril arutletakse targa Tallinna tulevikustsenaariumite üle. Paneelis osalevad Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik, arhitekt Ignar Fjuk, kultuurigeograaf Helen Sooväli-Sepping, AS-i Mainor juhatuse esimees Kadi Pärnits, arhitekt Andres Ojari ja ettevõtja Urmas Sõõrumaa. Kõigil kolmel päeval veab vestlust ajakirjanik Neeme Raud.

Konverentsi koduleheküljel www.tallinn.ee/visioonikonverents registreerunud külalistel on võimalik teisipäeval ja neljapäeval toimuvatel aruteludel ka ise küsimusi esitada. Ingliskeelsed videoettekanded on varustatud eestikeelsete subtiitritega. Tallinna visioonikonverentsi ülekannet saab jälgida ka ajalehe Postimees veebist ning Tallinna ajalehe Pealinn portaalist.

2 kommentaari
  1. Tallinnast 4 nädalat ago
    Reply

    saaks ilus ja elamisväärne linn siis ja ainult siis, kui tõmmataks maha kõik hooned, mis ei mahu kilukarbi pildile.
    Alustada tuleks totakast Sibipanga hoonest, siis kõrgemalt allapoole kõik, mis pärast 1960.a ehitatud.
    Elumaja ei tohiks olla kõrgem kui 2 korrust ja majandusmaja mitte üle 4 korruse. Maad meil on, milleks kõik koondada väiksele pinnale. Et kõigil oleks surutud ja kitsas elamine?
    Kõik lällamiskohad tuleb rühmiti kupatada linna äärde, kus elamuid pole.
    Ning eraautod kesklinnast välja. 100€ tunnis ja varsti on kesklinn vaba. Piiriäärsel alal 25€ tunnis ja asi kutu.
    Vabanenud tänavad aga jäägu rataste ja tõukside alla, inimestele jäävad jalakäimisalad ja -teed. Istutada saaks palju rohelust ning Tallinnast saaks parklinn. Sellises linnas võiks juba elada. Ma ei ütle TAHAKS, sest mina sinna nagunii ei lähe. Mul praegu kulub 1 minut ja olen roheluses, kus liigub vaid 2…3 autot tunnis.

  2. to eelmine 4 nädalat ago
    Reply

    Nad ei oska ju puid istutada.! Nii tihedalt, et seda peaks koolilaps ka mõistma. ku;ids liigid taluvad linnatolmu,
    millised tahavad koos kasvada ja mitte kividega katta juuri pea tüveni. Õnnetud puud on need.
    Muideks, krundi hinda linnas sa ikka tead ?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.