Reps: ettevõtlusõpe näitab noortele seost õpitava ja tööelu vahel

Foto: HTM

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas ettevõtlikkuse, ettevõtlus- ja karjääriõppe virtuaalset konverentsi avades, et ettevõtlusõpe ei tähenda üksnes ettevõtlusteadmiste arendamist, vaid muudab kogu õppimise ja õpetamise mitmekesisemaks koos ettevõtjate, lapsevanemate ja teiste partneritega.

„Koos aitame õpetajatel muuta tunnid huvitavamaks ja elulisemaks, et nii õpetajad kui õpilased teeksid oma tööd rõõmuga ja õpilased näeksid selgemalt seost õpitava ja tulevase tööelu vahel,“ sõnas Reps. „Ennast juhtiv ja väärtust loov noor näeb probleemides väljakutseid, mida lahendada, oskab oma ideid ellu viia või kui ise ei oska, siis leiab kellegi, kes saab aidata. Ta teab, et kogukond ootab tema panust, mitte niisama paremast elust unistamist.“

Minister tänas õpetajaid, kes on välja mõelnud uudseid lahendusi ja õppematerjale ning jaganud oma kogemusi ka teistele. „Õpetaja on õpilasele oluline eeskuju ja mõjutaja. Eeskuju on nakkav ja ettevõtlik õpetaja on suunamudija,“ rääkis Reps. Ta tänas ka ettevõtjaid, kes aina enam võtavad aega selleks, et koostöös koolidega panustada meie noorte haridusse.

Vähem kui viie aastaga on Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu muutnud paljude noorte mõtteviisi. „Haridusuuenduste puhul on kitsaskohaks enamasti just rakendamine – uuenduslik lähenemine on küll strateegias või õppekavas kirjas, kuid õpilaseni jõuab vaid osa sellest. Meie edukas Edu ja Tegu programm on aidanud uuendustel õpilasteni jõuda,“ sõnas minister Mailis Reps. Ta lisas, et Eesti on ettevõtlusõppe arendamisel eeskujuks väga paljudele riikidele, kuna oleme lühikese ajaga teinud suure arenguhüppe ning viinud selle, mis õppekavas kirjas, ka päriselt õppijateni.

Eesti õpilasfirmade arv on viie aastaga peaaegu kahekordistunud, sel õppeaastal tegutseb neid juba 450. Kui Ettevõtliku Kooli võrgustikku kuulus 2015. aastal üheksa kooli, siis nüüd on neid 129. Ettevõtlust on hakanud Edu ja Tegu algatuse toel õpetama 310 kooli. Kõrgkoolides tegutseb edukalt STARTER.

Minister kutsus kõiki üles koostööle, et aidata järgi ka neid koole, kus side ettevõtlusõppega on veel tagasihoidlik. „Tahame abiks olla õpetajatele, kes tunnevad, et napib ideid ja teadmisi, kust alustada, et õpilastesse ettevõtlikkuse pisikut süstida. Lahendus on koostöös – tulevikupädevusi saab ja tuleb lõimida kõikidesse õppeainetesse, tuginedes nii koolisisesele kui koolide ülesele koostööle,“ rääkis Reps.

  • Virtuaalne konverents „Ennast juhtiv ja väärtust loov noor ei ole imeloom“ on jälgitav ERRi portaalis.
  • Lähem info ja ajakava: https://ettevotlusope.edu.ee/konverents/.
  • Täna kell 16.20 kuulutatakse välja ettevõtlusõppe tunnustuskonkursi laureaadid. Nominentidega saab tutvuda SIIN.
4 kommentaari
  1. Triin 4 nädalat ago
    Reply

    Olen nii vana, et mäletan suurepäraselt kuidas maast madalast õpetati kodus tööd tegema, enda järgi koristama, ema aitama nii köögis kui põllul. Alates 4 kl. nõuti ka suvel teatud arvu töötundide tegemist. Kapsaste istutamine, kõplamine, suvel heinategu. Vedasin vaaludest hobusega heina kuhjade juurde, arvestusse läks veerand vankritäit, siis tulid juba rukkivihud, hakkide tegemine, köögivilja koristus. Tööpäevad olid muidugi poole lühemad. Nüüd ei tohi 14-19 aastast isegi maasikaid korjama panna, kukuvad vao vahel kokku. Mäletame millist kisa tegid liberid, kui maaeluminister sellest rääkis. Kust siis tulevad tööharjumused, austus töö vastu, austus tavalise tööinimese vastu,(neid sõimatakse nüüd “poetagusteks” alaarenetuteks, saastaks jne). , tema tööd hinnates? Olete juba mitmendat korda haridusminister, kuid rääkimisest te kaugemale kuidagi ei jõua. Täpselt nagu sellega, et Eesti Vabariigis saab olla Garanša taoline koolidirektor.

  2. No 4 nädalat ago
    Reply

    mina küll Mailist ei usu. Koolides üha enam levitatakse viha töö vastu. Isegi puulehti ei tohi lapsed kooliaiast korsitada,
    Koolidest on saanud nagu kerjamisasutised. Õpsidel puudub õigus, lapsevanemad sõimavad neid nagu tahavad. Lapsed ise ähvardavad, et ema võtab mu koolist ära ja paneb teise kooli, siis pannakse teie kool kinni. Kogesin seda 2. klassi õpilaste suust.
    Miks pole keskade õpilased ühendatud kõrgkoolidega? On ju keska kõrgkooli ettevalmistav lüli aga meil seda ei tunnistata. Miks Mailis seda ei tee? Mugavam on ministritoolis oleskleda, kui midagi tõsist ette võtta ja läbi viia.

  3. Triin 4 nädalat ago
    Reply

    Veel sooviks pr. Repsilt teada, mille jaoks on meil vaja Narva kolledžit—-see kool on ju migratsioonipump Venemaa venelastele. Dvestilane Kristina Kallas ju lausa kelkis, kuidas tema ikka agiteeris venelasi Venemaalt Narva õppima tulema.

  4. Käib 4 nädalat ago
    Reply

    ju Eesti islaamistamine, neegristamine ja slaavistamine. Et eestilikkust võimalikult vähe järele jääks, siis hääbub ta muu surve all iseenesest lühikese aja jooksul.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.