Marek Jürgenson, Riigikogu liige (Keskerakond)
Riigikohus on tunnistanud pensioni teise samba reformi põhiseadusepäraseks. Järgmisest aastast tekib pensionikogujatel esimest korda 20 aasta jooksul valikuvabadus, mida oma kogutud rahaga teha.
Toetan lausa kahe käega seda otsustamise vabadust, mis pärast eelmise nädala Riigikohtu otsust pensionikogujatel avaneb. Pensionile minejatel ning ka alles kogumist alustajatel on põhjust üle hulga aja mõelda, kas jätkata kogumist (ja kuidas), katkestada või lõpetada. See suund, mida varem määrasid ette pensionifondid ja kindlustajad, lõpeb nüüd ära.
Pensionifondide maht moodustab 2021. aastaks viis miljardit eurot, millest kohalikku majandusse on investeeritud umbes kümme protsenti. Kui sellest viiest miljardist võetakse välja kuni 20 protsenti, nagu näitavad küsitlused, siis Eesti ettevõtlusest kaoks 100 miljonit, mis isegi meie väikese majanduse jaoks pole katastroof. Samas on üsna kindel, et see tuleb ringiga majandusse tagasi, mitte ei kao põhjatutesse fondidesse.
Mul endal on nii pensioni teine kui ka kolmas sammas. Olin sajandi algul pensionisammastega esimeste liitujate hulgas. Olen hoolega fondide käekäiku jälginud ja neid ka vahetanud. Võib öelda, et erinesin neist paljudest, kellele ei läinud eriti korda, mis nende kogutud rahast pensioni teises sambas on saanud. Ja ega seda saa neile pahaks panda, sest peale jälgimise, kuidas raha sambas piltlikult öeldes põleb, polekski saanud midagi teha. Eesti pensionifondide tootlus on olnud pehmelt öeldes kehva. Kui lisada sellele veel fondihaldurite ahnus, siis võib aru saada, miks tekkis lausa avalik protest senise teise samba vastu.
Nüüd hakkab kõik olema teisiti. Vabam, arusaadavam ja loodetavasti kasumlikum kogujatele. Raha kogumine teise pensionisambasse muutub uuest aastast vabatahtlikuks ja pensioni kogumiseks avanevad uued võimalused. Isegi need, kes on praeguse olukorraga rahul, ei pea tõepoolest midagi tegema. Ja need, kes soovivad nüüd teise pensionisambaga liituda, saavad seda kindlasti teha. Pensionifondide kõrvale tuleb pensioni investeerimiskonto, kus saab teise samba raha ise investeerida. Vajadusel saab teise sambasse kogutud raha välja võtta juba pensioni kogumise ajal ning pensioniikka jõudes on iga inimese enda otsustada, mil viisil kogutud raha kasutada.
Võib arvata, et raha võtab välja teadlik ja elukogenud inimene, kes lähtub kahest põhimõttest: raha annab vabaduse ning teisalt, oskan selle rahaga midagi paremat peale hakata, kui seda lihtsalt hoida. Samas on mõttetu väljavõetavat raha kulutada jooksvatele kuludele. Üks soovitusi raha ümberpaigutuseks majanduslanguse ajal on see uuesti investeerida. Võib näiteks prognoosida, et äripindade turul tuleb lähiajal langusi. Vanalinnas on paljud pinnad ostetud pangalaenude abil ja kui praegu turiste ei käi, pole loota ka üüritulu. Samuti hoian ise silma peal lennukitööstuse ettevõtete aktsiatel. Reisipiirangud ei jää ju igavesti kestma. Isiklikult lähtun investeerides põhimõttest, et mune tuleb hoida erinevates korvides. Panustan eelkõige aktsiatele ja kinnisvarale, kuid kindlasti leiab igaüks endale sobiva valdkonna.
Olen nõus ettevõtja Indrek Neiveltiga, kelle hinnangul tuleb inimestele nüüd rõhutada, et saabuva vabadusega kaasneb ka vastutuse suurenemine. Kui seni olid sa oma pensionirahaga lõksus pensionifondis, siis nüüd on saabumas vastutustundliku rahapaigutuse aeg. Inimene hakkab nüüd ka tegelikult ise vastutama oma pensioni eest.
Pensionikogumise sunnismaisus on nüüdseks lõppenud. Teisele sambale saab nüüd kollektiivse investeerimisportfellina anda tõelise sisu, milleks on võimekus väikeste halduskuludega toota võimalikult suurt tulu. Pole ka enam mõtet vaielda, kas teine pensionisammas oli hea või halb. Pensionisammas on vajalik, ent ainult tootliku ja kasumlikuna, mitte vahendite kehva paigutuse tõttu kliente nööriva suurpankade rahapumbana.
teeb ühe vea teise otsa.
1) Miks ei liidetud 2. ja 3. sammast? Siis oleks saanud ühe vabatahtliku 2. samba, millega välispankureid ja kohalikke rahasahkerdajaid rikastada?
2) Miks nõutakse raha väljavõtjatelt veel tulumaksu, kui valitsus ise neile sundis selle petukauba peale? See on piltlikult sama nagu jota 3-st pudelist võtavad ära 2 pudelit ja pärast valab valitsus veel 100 grammi omale. Jotale jääb poolteisest liitrist ainult 400 grammi. Korra on hea olla ja kõik. Pidu panevad ainult pankurid ja valitsuse rahvaröövlid.
3) Marek on unustanud, et ka 1. sammas on sunduslik. Pealegi võetakse sinna raha poolest palgast, mis erinevate maksudega ära röövitakse. Kui kogu väljateenitud palk otse kätte anda, saaks inimene topeltpalga! Ning maksaks rahvakassasse siis juba ainult tarbimismaksu. Selle suurus kujuneks paari aastaga, sest algul me ei oska ette öelda, palju ja mida rahvas oma suurema palgaga tegema hakkab. Kuid kõik oleks loogiline.
4) Senise moonutatud pinsi asemel saaks iga laps, vanur ja sant kindlat elatisraha, mis käib kaasas kas keskmise palga või eelarvega, sest just viimasest tuleb kulutatav raha.
.
Nii tuleks meie elu korraladda, mitte santi mõnitada. Marekil aga soovitan kooli minna, ehk õpib midagi koolitunnistusele ka juurde.
Taanis on kombeks moodustada energiaühistuid mis maksavad osanikekele pensioni.
Eestis Taanlaste eeskujul moodustati energiaühistu mis maksab osanikele pensioni.
1200 inimest panid rahad kokku ja ostsid tuulepargi mis maksab osanikele pensioni.
Kes panustas 10 eurot,kes 2000 eurot ,kes sadatuhat eurot-sedasi koguti raha kokku ja osteti tuulepark mis maksab osanikele pensioni.
Nende tuulikute nimed on Aadu,Beedu,Ceedu jne.
ÄRA POE SA OMA TUULIKITEGA IGAST AUGUST SISSE!
PÄIKESEPANEELID VM. ON ISEASI.
A MEIL EESTIS LÄHEKS IKKA KÕIK SULIDE KÄTTE.
võiks olla lihtne: millise omavalitsuse maa- või veealal tuulik asub, selle elanikud kuni 5km kaugusel saavad elektri tasuta. Siis oleks selge, et tuulikuid ehitataks ainult asulatekaugesse kohta, kindlasti mitte Tallinna veerele.
Siis oleks elanikud isegi huvitatud, et tuulik alla 5km kaugusele tuleks.