Oudekki Loone, Riigikogu liige
Olgu selle USA presidendiga kuidas on, nende valimiste kurb uudis tuleb Californiast. Uberi ja Lyfti poolt initsieeritud ajaloo kalleim kampaania tõi 58% hääli ettepanekule, mis kvalifitseerib Uberi ja Lyfti juhid taas FIE-sarnaseks ettevõtjaks, mitte töötajaks. Nii puudub tehnoloogiafirmadel kohustus tagada tervisekindlustust, töötutoetust, miinimumpalka; pole selge kuidas on ühinemisõigusega.
Muidugi töötajate esindajate organisatsioonid lubavad edasi võidelda: kohtutes, töökohtades, tänavatel. California seaduse kohaselt hakatakse referendumiettepanku põhiseaduslikkust hindama alles pärast referendumi toimumist, sest hüpoteetilisele olukorrale ei saa õiguslikku hinnangut anda.
Tähelepanuväärne on see, et ettevõtjaid pooldavale kampaaniale kulutati $205 074 166.94, samal ajal kui töötajad suutsid välja käia $19 961 879. 80.
See on Eesti jaoks väga oluline õppetund: ka otsedemokraatia toimimise, nii, et kõigil kodanikel oleks võrdne positsioon, mitte rikkad eelisseisus, on ka siin vaja rahastamist reglementeerida. Ma arvan, et ka Eestis tuleb referendumite puhul nõuda, et kõigile kampaanias osalevatele institutsioonidele rakenduksid samad reeglid, mis oleme erakondade osas välja töötanud: kampaaniaks võivad annetada ainult Eesti kodanikud ja alalised elanikud. Ja ei, ettevõtted ei ole inimesed, ettevõtted ja organisatsioonid referendumikampaaniat rahastada ei tohi. Muidu otsustavadki ainult nemad ja kodaniku tahe jääb alla.