Siret Kotka: põllumeeste 12-miljonilise toetuse eestkõnelejaks kujunes peaminister Jüri Ratas

Sügiskünd. Foto: Scanpix

Vabariigi Valituse otsus toetada järgmise aasta riigieelarves põllumajandussektorit erakorraliselt 12 miljoni euroga, on Eesti toidulaua katjatele ehk põllumeestele rõõmustav uudis, mille eest võlgnevad tänu eelkõige peaminister Jüri Ratasele,“ ütles Keskerakonna volikogu maaelukomisjoni esimees Siret Kotka.

„Maaeluminister küll esitas oma ettepanekud riigieelarvesse, kuid pärast seda jäid põllumehed ministri jaoks nähtamatuks. Riigieelarves üleminekutoetuste real kajastunud null oli meie maaelu hoidjatele halb üllatus,“ ütles Kotka, lisades, et ilmselt olekski põllumajandussektor suurema toetuseta jäänud, kui ei oleks sekkunud peaminister Jüri Ratas.

„Peaminister võttis põllumeeste mure oma südameasjaks ning töötas eesmärgi nimel tugevalt. Just nii nagu suvel, kui Ratas võitles välja Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele välja võrdsemad konkurentsitingimused Euroopa Liidus,“ sõnas Kotka.

Riigikogu maaelukomisjoni kuuluva Kotka sõnul on ülemaailmsest pandeemiast tingitud majanduskriis jätnud valusa jälje ka põllumajandussektorile. „Tugeva hoobi on saanud piimakarja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuses, aiandussektoris ja kartulikasvatuses ning maheteraviljakasvatuses. Valitsuse poolt erakorraliselt eraldatud 12 miljonit eurot kriisiabi pakub ettevõtjatele olulist tuge keerulises turusituatsioonis ja aitab vältida olukorda, kus mõni põllumees peaks kuulutama välja pankroti,“ ütles Kotka. „Selle sammuga taastas valitsus oma näo põllumeeste ees.“

„Riik ei tohi alahinnata põllumeeste rolli maapiirkondade jätkusuutlikkuse tagamisel ning kahtlemata peab riik, eriti kriisiajal, oma abikäe ulatama,“ ütles Kotka.

3 kommentaari
  1. Tunduvalt 3 nädalat ago
    Reply

    arukam oleks olnud kehtestada pealemakstavatele meil tööstuslikult toodetavale toodangule vastutoimemaks. Siis ei saaks välistootjad pealemakstava raha eest meie põllumajandust hävitada. Aga ei, maksame aga tehislikult peale. Kuhu su mõistus jääb, seltsinaine Kotka? Miks meil kõik on tehislik ja pealemakstav ehk altkäemaksustatav?

  2. Inflatsiooniga imetakse maaelult 10 miljardit eurot.
    Likvideerigem inflatsioon .

  3. Inflatsiooni ehk hinnatõusu abil imetakse Eestist miljardeid eurosid ja hoitakse elatustaset madalana.
    Inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil keskpankade kasumi tarbeks.
    Sisendhindadeks on kütuse,elektri,toorainete,toidu,ehitusmaterjalide hinnad.
    Nii kuis tõstetakse elektrivoolu hinda siis automaatselt kerkivad hinnad teenustele ja toodetele aga palgad ei kerki.
    Viimati Isamaa tõstis elektrivoolu hinda 400 % millega tekitas tohutu inflatsiooni.

    Inflatsiooni likvideerimiseks on Eestile tarvis kolme tuukeparki mille tuulikud on 200 kõrgused sest seal on tuult alati. Teine variant on päikesepaneelide jaam mille pindala on Sirtsu soo suurune. Taastuvenergia tasu on vargus. Tuulikud ja päikesepaneelid annavad elektrit tasuta.

    Eesti riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.

    Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?
    Einar Eiland, EMÜ majandusmagister :”
    Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.

    Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.

    Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.

    Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.

    Naudi roosasid prille

    Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.

    Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.

    Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.

    Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.

    Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.

    Plussenergia majades puuduvad elektri katkestused ja elektriarved sest maja ise toodab elektrivoolu.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.