Jaan Toots: Erakonna Tartu piirkond on muutunud nooruslikumaks

Jaan Toots

Keskerakonna Tartu piirkonna esimees Jaan Toots on jooseptootslikult ettevõtliku ja pealehakkaja vaimuga. Usutluses Kesknädalale räägib ta, millist atraktiivsust tooks Tartule ja kogu Lõuna Eestile kultuuri- ja spordikeskuse Arena ehitamine, uute sildade rajamine, Anne kanali kujundamine puhketsooniks ja mitmed teisedki projektid. Toots tunneb heameelt selle üle, et Tartu Keskerakond on muutunud üksmeelsemaks ja nooruslikumaks.

Kuidas paistavad Tartu poliitilised olud Keskerakonna Tartu piirkonna juhi vaatevinklist?

Mind valiti Keskerakonna Tartu piirkonna esimeheks eelmise aasta septembris. Tänavu märtsis valiti mind teistkordselt esimeheks. Püstitasin endale Tartus kolm eesmärki: esiteks, et juhatuse koosolekud peavad toimuma konkreetsete päevakorra punktidega, mille koostamiseks küsin juhatuse liikmete arvamust. Teiseks pean oluliseks erakonna liikmeskonna suurenemist. Kolmandaks eesmärgiks seadsingi noorte kutsumise erakonda. Aastaga ongi Keskerakonna Tartu piirkonnaga liitunud üle 60 tartlase, kellest paarkümmend on noored. Juhatusse kuuluvad noortest Markus Meier ja noortekogu esimees Ismail Mirzojev.

Noorte soov koos käia ja koos tegutseda teeb mulle tõeliselt head meelt.

Tartu noortekogust on võrsunud meie piirkonna koordinaator Artjom Suvorov, Riigikogu liige Oudekki Loone ja mitmeid teisi aktiivseid noorema põlvkonna poliitikuid. Põhisihiks on aga erakonnal väga tugeva tulemuse tegemine 2021. aasta kohalike omavalituste valmistel. Väga oluline valmiste võitmiseks on maailmavaate ja põhimõtete kõrval kandideerijate nimekiri, mis peaks koosnema inimestest, kes tõsiselt soovivad pühenduda erakonnatööle ning edendada Tartu elu.

Erakondade püüdluseks on saada võimule ja olla võimul. Praegu on Keskerakond Tartu linnavolikogus opositsioonis. Kas sellisel olukorral on ka teatud plussid?

Opositsiooni mineku tingisid meile kaudsed põhjused. Uude piirkonna juhatusse ei valitud inimesi, kes olid eesotsas Tartu linnavalitsuses ja volikogus. Tekkisid komplikatsioonid. Praegu moodustavad Tartu keskerakondlased ühtse meeskonna. Olen kindel, et lähenevad valimised viivad Keskerakonna Tartus uuesti koalitsiooni.

Koalitsioon on tegelikult eesmärk, kuid seal on ka miinuseid, et pead arvestama koalitsioonipartneriga, temaga kokku leppima, tegema otsuseid, mis ei vasta koduerakonna ootustele, kuid on koalitsioonis tingimusteks. Opositsioonis olles avaneb võimalusi enne valimisi kritiseerida koalitsiooni tegemata jätmisi. Tartus on selliseid vajakajäämisi rohkesti. Tartus on üle 20 aastat võimul olnud Reformierakond ja sel ajavahemikul on valminud kaks silda. Tartu ülikooli ja riigi koostöös valmis ülikooli õppekeskus Delta ning puhtalt riigiprojektina valmis Eesti Rahva Muuseum.

Seda on ju selle aja kohta vähe. Keskerakond peab väga vajalikuks, et Tartus valmiks kultuuri- ja spordihall Arena. Selliste funktsioonidega hoonet on tartlastele lubatud juba 1990-ndate lõpust. 2004. aastal eraldati ka maa ERM-i kõrvale ning 2015. aastal pälvis objekt heakskiidu linna elanike hulgas korraldatud küsitluses „Kaasav eelarve“. Ehitamise eestvedajaks sai liikumine Tartu Eest. Nüüd on ideega ühinenud Keskerakonna Tartu piirkond. Püüame kõik teha selleks, et Tartu saaks linnahalli, mis on vajalik meie linnale ja kogu Lõuna-Eesti regioonile. Hoone valmimisega tuleks uus hingamine turismi, hotellimajandusse, kultuuriellu ja teistesegi eluvaldkondadesse. Võib prognoosida, et lisaks Lõuna-Eesti piirkondadele hakkavad Arenat regulaarselt külastama ka inimesed Põhja-Lätist.

Eesmärgiks on Arena ehitada riigi rahaga. Siis on võimalik teda hallata ürituste ja perekeskuse tuludest. Toetajaks on tarvis leida ka suurfirma, mille nime Arena kandma hakkab.

Valimisprogrammis on ka elukeskkonna muutmine Annelinnas. Seal valmib jalgpallihall, puuduvad aga välispordiväljakud, mänguplatsid väiksematele lastele. Uuslinnas vajavad korrastamist nii autode parkimine kui ka rohealad.

Noorte vaba aja sisustamine mitmekülgsemaks aitab ära hoida negatiivseid arenguid, mille hulka kuulub kindlasti nõrgemate ja tugevamate narkootikumide ning alkoholi tarbimine.

Millised mõtted on seoses Emajõega?

Olen vestelnud mitmete endiste Tartu linnapeadega, ka viimase ENSV aegsega. Kõik nad on avaldanud arvamust, et Anne kanal on kasutamata. Kanalit annaks pikendada nii, et avaneks seal võimalus korraldata rahvusvahelisi spordivõistlusi. Kindlasti peaks kanalist ja selle ümbrusest kujundama Annelinna puhkepiirkonna.

Supilinnas on kavas ehitada uus sild jalakäiatele. Tartlastele on väga oluline ka neljarajalise Tallinn-Tartu maantee lõpuni ehitamine ja rongiühenduse loomine Riiaga.

Milline on tartlaste huvi poliitika ja ühiskonnaelu vastu tervikuna?

Kohtumised rahvaga tõestavad, et ideid tuleb. Leidub mõistagi inimesi, keda poliitika üldse ei huvita. Neid ei huvita ka valmistel osalemine, mis on poliitilise aktiivsuse oluline peegeldaja.

Ma pooldan elektroonilist valimist, kui valimiste tänapäevast vormi, aga see võiks toimuda ainult valmiste päeval, mitte seitse päeva enne valmispäeva. Nii saab ära hoida ka mitmeid kahtluseid ning probleeme, mis seoses e-valimistega praegu tekib.

Ajame teiega juttu Keskerakonna Tartu piirkonna büroo kaasaegsetes ruumides Sõbra 54 ärihoones. On need avatud igapäev?

Keskerakonna Tartu piirkonna esindaja viibib kohal kolm korda nädalas ja on valmis kuulama erakonnakaaslaste arvamusi ja ettepanekuid. Kaks korda nädalas koguneb siia noortekogu, kord nädalas KENA ehk Keskerakonna naisteorganisatsioon, samuti toimuvad juhatuse koosolekud. Vajadusel kutsume kokku need juhatuse liikmed, kes on pädevad just ühe või teise teema vaagimisel.

Kuidas Tartus vaba aega veedate?

Ma olen Tartu linna elanik juba viimased viis aastat ja siia ka sisse kirjutatud. Iga nädal olen kaks-kolm päeva Tallinnas, nädalavahetused aga Tartus ja see on minu kodulinn. Pisitütar käib Tartus lasteaias. Tartu on fantastiline paik ka jalgsi liikumiseks, kasutan seda võimalust ka ise koos perega.

Usutles Jaan Lukas

3 kommentaari
  1. Kõik 2 nädalat ago
    Reply

    mis puutub tulevikku, on tingivas kõneviisis. Aga vaja on kindlat kõneviisi, et tõesti midagi tehakse.

  2. Almar Glustsenko 2 nädalat ago
    Reply

    Kuna see artikkel Jaan Tootsist ilmus tana Kesknadalasse varem, kui teade Mart Halme araminekust siseministri kohalt, siis halvas unenaos ma spekuleerin, et Ratasel on unistus panna Toots siseministriks.
    Seejuures tuletan Ratasele meelde, et politseijuhid on oma olemuselt inimesed, kes kull suudavad luua s6javelise allumiskorra, kuid nad ei suuda reeglina elada siise poliitkeerukusse ning lahmivad palju haid v6imalusi puruks.
    Seppik poliitsemmis kull Eestile ilmselt edukalt Moskoovia Patriarhi, (Tartu toote) Ridigeriga, kuid juba ariliselt lasi lubamatult oma poegadel h6lmikpuu k6rvalkrundi kelleltki (advokaatide hulgas kuulukse) valja petta. Pihl ei saanud uldse poliitika nuanssidest aru ja arvas, tavaparaste poliitkohtumiste asemel, hoopis heaks teha kuriteoavalduse maletatavasti valitsusjuht Ansipi vastu. Laanet sekkus juba Tallinna Prefektina isiklikult oma alluvate padevusse, et Moora isiklikke karjaariambitsiuoone lahendada ja 2020 Saare covid-“tapuga” oma kaassaarlaste meeleheiteni viimist ei suutnud ja tahtnud ta ka ara hoida, sest parteikaaslasel, Rosimannusel oli vaja Itaalia sportlastega ja oma vanadekodudes (majandus)poliitilist etendust teha. Klandorf kaitses pikalt Edgarit, kuid sedav6rra reetlikum oli l6puks tema poolt Lavly ja (sisult ILMSELT? Rochildi nutuvabamuuri ruutlite ordu) Hiid-Arnoldiga kuritegelikku uhendusse astumine, Edgarilt (ilmselt) 300 000 euro varastada laskmine. Hiljem k6ikide Tallinna Losside erastamise mahitamine ja seejarel Reidi tee maa alla MRP Rail Balticu TalSinki jaama tuhimiku valmisehitamine.
    Kuna avalikkusele pole senini arusaadavalt seletatud, et miks oli vaja teha Tootsiga kampaania, et avalikult materadada Tartu poliitikast minema Monika Rand, siis ei saa peale seda Eesti avalikkus ka Tootsi poliitikasse naasmisse kuidagi hasti suhtuda.
    Poliitseadusega perenime v6tmine keelanime Tootsi Kati-Gate’I p6hjendusel on samuti paras demagoogia ja pole selge, mismoodi Tootsi Vene-arid saavad Eesti poliitikale kasuks v6i kahjuks tulla.
    Kull aga panid tahelepanelikud tahele, et Tootsi Tartu poliitikasse toomine uhtis Ratase senise poliitkaarega, milles Tiit Pruuli ostab Teksase naftafirma, AECOMI kasuks Eesti poliitikasse MRP Rail Balticu propaganda heaks juba hoogsalt riiklikku projektirahapesu, saab Rataselt jarjepanu k6iki Eesti tasuta bussi line, sulgeb (RB ja oma bussiari laienemise) t6ttu Parnu raudtee, Reklaamib seda riiklikul koosolekul Vabaduse valjakul, avab oma nutuvabamuuri propaganda Ajaloomuuseumis.
    Ja Valitsus vahendab samas ka Tartu-Valga raudtee turvatsooni algul 50 meetri laiuseks. Ilmaselt, et sealtki saaksid siseinfoga poliitoligarhid selle maa odavalt kokku osta, et seejarel meilt ESM-i poliitroovitud “Eurotoetuste” eest Eurojuutlale 400 m laiuse turvatsoonina tagasi muua.

  3. Inflatsiooni ehk hinnatõusu abil imetakse Eestist miljardeid eurosid ja hoitakse elatustaset madalana.
    Inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil keskpankade kasumi tarbeks.
    Sisendhindadeks on kütuse,elektri,toorainete,toidu,ehitusmaterjalide hinnad.
    Nii kuis tõstetakse elektrivoolu hinda siis automaatselt kerkivad hinnad teenustele ja toodetele aga palgad ei kerki.
    Viimati Isamaa tõstis elektrivoolu hinda 400 % millega tekitas tohutu inflatsiooni.

    Inflatsiooni likvideerimiseks on Eestile tarvis kolme tuukeparki mille tuulikud on 200 kõrgused sest seal on tuult alati. Teine variant on päikesepaneelide jaam mille pindala on Sirtsu soo suurune. Taastuvenergia tasu on vargus. Tuulikud ja päikesepaneelid annavad elektrit tasuta.

    Eesti riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.

    Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?
    Einar Eiland, EMÜ majandusmagister :”
    Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.

    Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.

    Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.

    Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.

    Naudi roosasid prille

    Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.

    Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.

    Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.

    Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.

    Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.

    Elagu inflatsioonita ja külluse põhine Eesti !

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.