Liikluskomisjon otsustas veapunktisüsteemi loomisega jätkata

Oktoobri lõpus valmis liikluskäitumise arvestus- ja mõjutussüsteemi ehk teisisõnu veapunktisüsteemi kontseptsioon, mille najal otsustas vabariigi valitsuse liikluskomisjon jätkata süsteemi väljatöötamist.

Veapunktisüsteemiga (VPS) soovitakse tulevikus tuvastada järjepidevalt liiklusnõudeid eiravad sõidukijuhid ning mõjutada nende liikluskäitumist rehabilitatsioonimeetmete ja muude sekkumiste abil. Sel eesmärgil hakatakse ohtlike liiklussüütegude toimepanijatele omistama veapunkte.

„Paljud meie korduvrikkujad ei eksi tahtlikult. Pigem on neil puudu liiklusalastest teadmistest või on tegemist mõne muu pahega, millest iseseisvalt on keeruline jagu saada,“ sõnas majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Toetava süsteemiga tahame neid inimesi aidata, mitte karistada. Rahatrahv ei muuda korduvrikkuja käitumist. Seetõttu tulekski luua kõrvale süsteem, mis tegeleb juhi võimalike valearusaamade tuvastamistega ja aitab taastada ohutu hoiaku ning käitumise, et vähendada tulevikus uute rikkumiste toimepanemist,“ ütles Aas.

2014.- 2018. aastal põhjustasid varasemalt liiklusalase süüteo toime pannud mootorsõidukijuhid 20 korda sagedamini inimkannatanuga liiklusõnnetuse, kui need mootorsõidukijuhid, kes varem liiklusalaseid süütegusid toime ei olnud pannud. Samuti osalesid korduvrikkujad ligi viis korda sagedamini inimkannatanuga liiklusõnnetustes.

Esialgse ajakava järgi peaks veapunktisüsteem valmima 2024. aastaks. VPS-i kontseptsiooni järgi toob iga ohtlik rikkumine endaga kaasa kindla arvu veapunkte ja korduvalt liiklusnõudeid rikkudes veapunktid liidetakse, mis võib lõpuks viia juhtimisõiguse peatumiseni. Korduvalt liiklusnõudeid eiranud sõidukijuhtidele võimaldatakse teatud arvu veapunktide täitumisel osaleda teadmiste ja oskuste tõstmiseks koolitusel või rehabilitatsiooniprogrammis. Vabatahtliku osalemise tulemusel vähendatakse isiku veapunkte.

Kui juht ei muuda enda käitumist ning veapunktide piirmäär esmakordselt täitub, peatub tema juhtimisõigus. Kui ta soovib seda taastada, tuleb läbida lisakoolitus autokoolis ning sooritada Maanteeametis teooriaeksam. Korduval juhtimisõiguse peatumisel tuleb läbida ka psühholoogiline sekkumine. Veapunktisüsteemi põhirõhk on suunatud isiku liikluskäitumise mõjutamisele  ja sekkumismeetmed on kavandatud olema juhist lähtuvalt riski- ja vajaduspõhised.

Kontseptsiooni põhimõtted:

• Veapunktid omistatakse nende liiklusnõuete rikkumise korral, mis on liiklusohtlikud, sh rikkumised, mille puhul esineb ohu tõenäosus. Üksnes formaalsed rikkumised (nt dokumentide mitte esitamine või -kaasaskandmine) või muude õigushüvede kaitse on esimeses etapis välja jäetud.
• Punktid jagatakse rikkumise raskuse järgi kolme astmesse ning nende kehtivusajad olenevad samuti rikkumise tõsidusest, kehtides 1-5 aastat.
• Madala raskusastmega rikkumised on need, mis põhjustavad võimalikku ohtu sõidukijuhile, kaasliiklejatele või õiguskorrale. Näiteks ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal, kiiruse ületamine kuni 40 km/h või turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine.
• Keskmise raskusastmega rikkumised on need, mis põhjustavad vaieldamatu ohu sõidukijuhile, kaasliiklejatele või õiguskorrale. Samuti kui põhjustati liiklusoht, kerge kehavigastus või materiaalne kahju. Näiteks juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine, materiaalse kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine või kiiruse ületamine üle 40 km/h.
• Raske raskusastmega rikkumised on need, mis on seotud alkoholi piirmäära ületamisega ja muude joovet tekitada võivate ainetega ning samuti liiklusalased kuriteod. Rasked rikkumised on kõik liiklusalased kuriteod, sh peale liiklusõnnetust alkoholi tarvitamine.

Korduvrikkuja käitumist soovitakse mõjutada läbi teadlikkuse tõstmise, psühholoogilise sekkumise ning psühholoogilise hindamise. Teadlikkuse tõstmisega soovitakse inimest liiklusalaselt harida ning läbi selle ennetada edasiste liiklusrikkumiste toimepanemist.

Psühholoogilise sekkumisega pööratakse koos rikkujaga muuhulgas tähelepanu tema elustiilile ja sellest tulenevatele ohtudele, mille tulemusel tekib inimesel arusaam, kuidas neid ära tunda ja vältida. Viimaseks lahenduseks on psühholoogiline hindamine, kus keerulisematel juhtudel saab inimese edasi suunata meditsiinisüsteemi võimalike tõsisemate tervisehäirete tuvastamiseks.

Algul ei hõlma veapunktisüsteem kiiruskaamerate trahve, kuna need on seotud sõiduki, mitte isikuga. Kui leitakse juriidiline lahendus rikkumiste isikustamiseks, soovitakse lisada ka automaatse seadmega fikseeritud rikkumised veapunktisüsteemi.

Euroopa Liidus on veapunktisüsteem kasutusel 20 riigis.