Enn Eesmaa, Riigikogu väliskomisjoni esimees
Kiire ja pisut liialdatud vastus sellele küsimusele on – Trump ise. Arvatavasti kallutas seekord valijate otsust suuresti president Trumpi värvikas ja sageli ettearvamatu isiksus. Samas ei tohi unustada, et seni pole veel ükski USA presidendivalimiste kaotaja saanud nii palju toetushääli. See aga ütleb mõndagi ka miljonite inimeste kohta, kes Trumpi toetasid. Sedagi ei tohi unustada.
Nüüd aga siis uuest riigipeast, kes kelle tänane ametlik staatus on president elect. Sisulisemalt mõeldes pooldavad paljud ameeriklased ja teistegi riikide rahvad Joe Bideni kadestamisväärset poliitilist kogemust, vastupidavust ja rohkeid saavutusi. Kes lugenud Bideni põhjalikku valimisprogrammi võiks koguni ennustada, milliseks kujuneb värskelt valitud riigipea valitsemistaktika ja stiil. Kuid miski pole must-valge siin ilmas. Kindlasti tahab ja koguni peab Biden maailmale ja oma rahvale näitama, et tema juhtimisel muutub USA kurss.
Võimalik, et eksivad ka need, kelle meelest Joe Biden jätkab sealt, kus Barack Obama ja ta ise nelja aasta eest töö lõpetama pidid. Valimislubadustes kinnitas Biden, et teeb muudatusi riigi tervishoiusüsteemis, pagulaspoliitikas, maksuseadustes, timmimist vajab riigipea arvates ka õigussüsteem. Siin on talle kindlasti abiks asepresidendiks valitud Kamala Harris, kes töötanud California peaprokurörina. Oma programmide läbiviimiseks peab presidendil olema hea või vähemalt normaalne töösuhe Kongressiga.
Teada on, et Biden ja tema nõunikud ongi juba läbirääkimisi alustanud Senati liidri, vabariiklase Mitch McConnelliga. Bideniga on see Kentuckit esindav tippmees koos töötanud aastaid ja see on üks uue riigipea plusse Trumpi ees, kes enne presidendiks saamist polnud töötanud üheski poliitilises ametis. Biden aga on koostööd teinud paljude vabariiklastega mitmel tasandil. Muide pole võimatu, et mõnele neist teeb ta ettepaneku koostööd ka jätkata, sest Biden tahab ühendada, mitte lahutada ja leerideks jagada oma riigi rahvast. Kui säilib vabariiklaste ülekaal Senatis on kaalul eluliselt palju. Esindajatekojas jätkub demokraatide enamus. Kubernere on USA osariikides endiselt rohkem vabariiklaste ridadest.
Olen üsna kindel, et USA naaseb kiiresti Pariisi keskkonnaleppesse, millest see üliriik alles läinud nädalal ametlikult väljus. Ilmselt peatatakse Mehhiko müüri rajamine, millele on maksumaksja raha kulutatud juba mitu miljardit. Võimatu pole taasliitumine Vaikse ookeani partnerlusleppega. Suhete taastamist USA-ga oodatakse mõneski rahvusvahelises organisatsioonis, mille vajalikkuses Donald Trump aktiivselt kahtles. Kindlasti vaadatakse üle START leppega seonduv, sama käib loodetavasti Nord -Stream kahe kohta.
Muutuda võivad USA suhted Põhja- Korea, Iraani ja mõnegi teise probleemse riigiga. Iisraeli suhtes võib oodata valikulist lähenemist, asunduste rajamist Biden ja Harris ei poolda. Venemaa poliitika jääb ilmselt suuresti samaks. Putinit kritiseerivad nii Trump kui ka Biden. Ega ka Hiina suunal erilist poliitikamuutust oodata ole. Kamala Harris on seni korduvalt rõhutanud Hiina elektroonika edusammudest lähtuvaid ohte USA-le. Inimõigusprobleemid Hiinas teevad muret nii Bidenile, kui Harrisele.
Eestist teab Joe Biden kindlasti rohkem, kui vaid meie aktiivse osaluse pärast NATO-s. Siinkohal võib meenutada senaator Bidenile osutatud au Maarjamaa Risti I järgu teenetemärgi näol. Sellega tänati tema teeneid Eesti toetamise eest NATO-sse pürgimisel. Kindlasti tegeles Biden oma tasandil ka president Obama Eesti visiiti ette valmistades. Lõpuks mõni lause ka Joe Bideni perekonna kohta. Ta abikaasa filoloogiaprofessor Jill Biden aitas aktiivselt kaasa oma mehe ja ta partei edule valimistel. Tulevane esileedi käis mõnelgi koosolekul toetades partei kandidaate Senatisse. Joe Bideni isiklikest tragöödiatest on üsna palju kirjutatud. Tema poeg esimesest abielust Hunter on jurist ja investeerimisnõunik, Jilli ja Joe ühine tütar Ashley on edukas moemaailmas.
Seekordsed presidendivalimised jäävad ajalukku mitmel olulisel põhjusel. USA saab ajaloo vanima riigipea. Presidendi vannet andes on Joseph Robinette Biden Jr. juba 78 aastane. Ta on alati seadust järgides avaldanud teate oma tervisliku seisundi kohta. Seni on kokkuvõte olnud normide piirides, mis on rohkem, kui hea näitaja. Arvestagem, et Bidenile on tehtud kaks ajuoperatsiooni, muudest ihu ja hingeprobleemidest rääkimata. Donald Trump muide seda ülevaadet järjekindlalt oma rahvale ei andnud.
Igaveseks jääb USA ajalukku see, et riik saab esimese naisasepresidendi. Pealegi veel tõmmunahalise. Kamal Harrise ema oli India, isa aga Jamaica päritolu. Mõlemad olid oma alal edukad, mõne aasta eest igavikku lahkunud ema biomeditsiini alal, isa Donald J Harris aga on tänagi Stanfordi ülikooli emeriitprofessor majandusteaduses. Kamala kandideeris viimase valimistsükli alguses koguni partei presidendikandidaadiks, kuid loobus kuuldavasti rahanappuse tõttu. Ta asus toetama Bidenit, kes Harrise oma asepresidendikandidaadiks valis.
Usutunnistuselt baptist Kamala Harris on aktiivne inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste toetaja. Sellega tasuks arvestada mõnegi riigi tipp-poliitikuil, kellest paar-kolm viivitasid üsna kaua enne, kui uut USA presidenti õnnitlesid. Sloveenia peaminister sai hakkama aga halenaljaka valestardiga, kui õnnitles Trumpi juba valimisõhtul. Omajagu oli tal selleks ka põhjust, sest USA president seda ju ise ütles ja kinnitas. Venemaa analüütikute arvamused USA valimistest on erisugused. On neid, kes peavad oluliseks dialoogi jätkamist, paljud aga suhtuvad kriitiliselt presidendivalimiste protsessi ja tulemustesse.
Oma kirjutise lõpetan äsja Venemaalt kuuldud rahvatarkusega. Selle kohaselt on Venemaa tähtsaimad valimised mõneti üllatuslikult USA presidendivalimised. See andvat aga teada selle mehe nime, kes on järgmised neli aastat süüdi kõiges, mis Venemaal nihu läheb. No oskavad ikka öelda. Selle kohta, mida ministrid Helmed ütlesin tahan öelda, et polegi midagi öelda.