Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks eelnõu, mille on algatanud riigikogu rahanduskomisjon eesmärgiga pikendada kohalike omavalitsuste (KOV) netovõlakoormuse ülempiiri erandit.
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses on netovõlakoormuse ülempiiriks aastateks 2020 ja 2021 erandjuhul kehtestatud kümnekordne põhitegevuse tulem või 80 protsenti põhitegevuse tuludest, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Eeldatav on, et majanduse taastumine võib võtta kevadel oletatust kauem aega. Kui KOV on kasutanud võimalust võlakoormust suurendada maksimaalse piirini ehk 80 protsendini, ei ole võimalik oodata netovõlakoormuse kiiret langemist ühe aastaga 60 protsendile põhitegevuse tuludest, eriti eelarvetulude aeglase kasvu tingimustes.
Eelnõu eesmärk on pikendada netovõlakoormuse ülempiiri erandit aastateks 2022 kuni 2024. Seejärel on eelnõus ette nähtud aastatel 2025 kuni 2027 netovõlakoormuse ülempiiri sujuv vähenemine 5 protsendipunkti aastas, kuni jõutakse 2028. aastaks tagasi tavaolukorra reeglini – kuuekordne põhitegevuse tulem või põhitegevuse tuludest.
Hoolimata KOV-i finantsvõimekusest võib tema netovõlakoormus ulatuda 60 protsendini põhitegevuse tuludest, ajutiselt 80 protsendini. Kõrgema finantsvõimekusega KOV-i netovõlakoormuse ülempiir on individuaalne, ulatudes 60 protsendist või antud juhul 80 protsendist kuni põhitegevuse tulude mahuni olenevalt tema põhitegevuse tulemi suurusest.
Reegel võimaldab suurema põhitegevuse tulemiga ehk võimekamatel KOV-idel suuremas summas laenata kui teistel KOV-idel. Selline kahest reeglist koosnev paindlik ülempiir on vajalik, sest KOV-ide võimekus on väga erinev.
Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.