Vsevolod Jürgenson, Mustamäe Linnaosakogu liige
Rahvaküsitluse foobijat põdejate võitluses traditsioonilise perekonna vastu, on Eestis jõutud järjekordse alatu tähiseni – sanktsioneerimata jälitustegevust harrastanud Õhtulehe ajakirjanikud algatasid meediapeksu, mille ohvriks langesid haridusminister Mailis Reps ja tema kuus last.
Mailis võiks naisena olla eeskujuks paljudele. Tasakaalukas ja tegus poliitik, hariduse edendaja, kuuele lapsele elu andja – kas seda on vähe? Äärmusliberaalsete võrdsuslaste jaoks kindlasti, sest mis oleks meeldivam, kui abielureferendumi eel valada tubli ema üle korruptsioonisopaga, vibutades hoiatavalt sõrme, et näete siis, millised need emad on, veavad lapsi riigi autoga ja lasevad ministeeriumi palgalehel seisval autojuhil mähkmeid vahetada!
Suhtumine emadusse on meie riigis pidevalt halvenenud. Sotsiaalmeedias kohtab kommentaare, kus kirutakse mammasid, kes lapsekärudega jalutades takistavad kõnniteel kimavaid rattureid ja keda tuleks seetõttu füüsiliselt karistada. Paljulapselised emad on harjunud sellega, et neis nähakse vaimust vaeseid, kes ei mõista pereplaneerimise kõrget kunsti. Meedias levib paduroheliste kuritegelik hala, et lapsed on keskkonnaohuks ning mida vähem neid sünnib, seda puhtam on maailm.
Kogu selle hingetu materdamise taustal pole imestada, kui Õhtulehe kalestunud seltskonnale tundub igati normikohane lapsi kuu aega jälitada, teha neist salaja fotosid, ja kõike vaid selleks, et rünnata nende ema.
Eesti poliitiline kultuur on opositsioonis tigestunud reformistide ja sotside räuskamise tõttu juba ammu langenud räpase mudamaadluse tasemele. Millegipärast on poliitikutele hakanud üha enam tunduma, et edu ei too mitte riigi majandust ja kodanike toimetulekut kindlustava poliitika kujundamine, vaid vastase tümitamine ja kõrri kargamine. Kui peaminister Ratas hundikarjaga kaasa ulumise asemel üritab poliitilist agendat veidigi inimlikes piires hoida, süüdistavad oponendid, kuid üha sagedamini ka omad, teda liigses pehmuses, sest meie, tublid eestimaalased oleme ju harjunud, et rusikas ja lahmiv ning lajatav sõna otsustavad võitja.
Mailis Repsi ümber kujunenud olukorras, tuleks veel südametunnistuse säilitanud ühiskonna osal mõelda, kuidas kaitsta Eestit lõpliku põhjamineku eest, sest maa, kus ei hinnata emadust, kannab surmamärki.
Parim, mida hetkel teha võiksime, oleks lõpetada kuue lapse ema sadistlik meediapeks ning keskenduda tõsisetele probleemidele, mida meil jagub. Ministri ja emarollide segiajamine pole patt, mille eest risti lüüa. Tõstku see kivi, kes on kõigist pattudest puhas, teised lugegu kümneni! Vaid diktatuuririikide piinakambrites koheldakse emasid ja lapsi teiste klientidega võrdselt, kultuurses maailmas on nemad eelistatud seisundis. Nii peaks see olema ka Eestis.