Riigikogu võttis vastu seaduse, mille tulemusel vabastatakse ettevõtte tunnustamise kohustusest väikeses koguses pakendamata mahetooteid turustavad isikud.
Seaduse jõustumise järel ei tohi pakendamata mahetoodete müük ületada 5000 kilogrammi aastas ja pakendamata mahepõllumajanduslike toodete müügi aastakäive ei tohi ületada 20 000 eurot või on sertifitseerimise võimalik kulu ettevõtjale suurem kui kaks protsenti ettevõtja müüdud pakendamata mahepõllumajanduslike toodete kogukäibest.
Riigikogu maaelukomisjoni kuuluva Siret Kotka sõnul kehtib erisus üksnes nendele ettevõtjatele, kes müüvad pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale. „Tingimus on, et mahetooteid turustavad isikud ei toodaks ise selliseid saadusi, ei ladustaks tooteid mujal kui müügikohtades ega impordiks tooteid kolmandast riigist kasutamata selleks alltöövõtjana teist ettevõtet,“ ütles Kotka.
„Igal juhul on oluline, et riik astuks samme mahepõllumajandust ning soodustaks sellega tegelemist. Mahepõllumajandusel on suur potentsiaal, juba ainuüksi kliimaeesmärke silmas pidades, sest see on keskkonnasõbralik tootmisviis, mis säilitab elurikkuse, puhta vee ja tagab heaolu taseme kõige paremas mõttes,“ ütles Kotka.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2022. aastal.
neid mahetootjaid keemikud ka kontrollivad, et ei korduks Tamme Tarmo pettus, kus rahva raha jaotati mahetootmise sildi all just põldudele mürgikülvanutele?
Pean enesestmõistetavaks, kui keemikud käivad põllud/aiad üle kohe pärast külvi, siis ette teatamata suvalisel ajal ja enne saagi koristamist mõni päev. Kui mürgistust pole ühelgi juhul 3-st täheldatud, on tegemist tõepöölest mahetootmisega. Kui aga on, siis mitte. Ja ei mingit toetust, hoopis nii ränk trahv peale, et terve suguvõsa 10 aastat plekib seda. Siis jõuab ehk mõistust persest kohale, et me vajame PUHAST toodangut. Mürk saatke Diretile ja Tarmole.
oli Siretile.