Valitsuse majandusarengu komisjon otsustas välja töötada suurinvesteeringute toetamise põhimõtted

Foto MARGUS ANSU/SCANPIX

Stenbocki maja, 30. detsember 2020 – Valitsuse majandusarengu komisjon arutas täna võimalusi, kuidas riik saaks senisest suuremas mahus toetada investeeringuid, mis avaldavad suurt positiivset mõju Eesti majandusele ja tööturule.

„Koroonaviiruse pandeemia ajal on mitmed riigid, sealhulgas näiteks Saksamaa, hakanud aktiivselt toetama neid ettevõtteid, mis loovad kõrget lisandväärtust, pakuvad kõrgepalgalisi töökohti ja mille ümber tekivad laiemad konkreetset tööstusharu arendavad klastrid,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Et sellised ettevõtted tegutseksid ka Eestis, peame meie samuti leidma uusi võimalusi, kuidas nende tegevust paremini toetada, tehes seda läbipaistvalt ja toetudes selgetele põhimõtetele,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Komisjon leidis, et riigi jaoks on eriti olulised teadusmahukad, kõrge lisandväärtusega äriprojektid, mis loovad konkurentsivõimelise palgaga töökohti Eesti inimestele ja aitavad kaasa regionaalarengule selles piirkonnas, kus tootmine asub.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogia minister sai ülesandeks välja töötada täpsed suurinvesteeringute toetamise põhimõtted ja esitada neid valitsuskabinetile 3. detsembril 2020.

Taustaks:
Vabariigi Valitsuse 13. aprill 2017 korraldusega moodustatud valitsuse majandusarengu komisjoni eesmärk on edendada Eesti majandusarengut ja parandada riigi konkurentsivõimet. Komisjoni tegevust juhib peaminister. Komisjoni liikmed on: väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, sotsiaalminister, välisminister. Teised ministrid osalevad komisjoni istungil peaministri kutsel, kui teemakäsitlus eeldab vastutava ministri kohalolu. Komisjoni tööd korraldab Riigikantselei.

1 Kommentaar
  1. õpetused 2 kuud ago
    Reply

    KÕIGEPEALT TULEB VAL;IS TEHA RIIKLIK PLAAN.
    SELLELS ON VAJA KUTSUDA KOJJU TEADLASED JA KÜSIDA, MIDA ME VÕIKSIME TOOTA JA ARENDADA.
    LUI SEE TEHTUD TULEB KKIRJA PANNA VÕIMALUSED JA KÜSIDA GEOLOOGIDELT JA MULLATEADLASTELT jms. TEGELASTELT, MILLISTES REGIOONIDES MEIL VAJALIKKE MAAVARASID, MULDASID JA PINNASESUUTLIKKUST ON MIDAGI ARENDADA.
    SEEJÄREL UURIDA, PALJU JA MILLIST, MILLISE TERVISEGA RAHVAS KUSAGIL ELAB.
    KUI SEE TEHTUD PÖÖRDUDA KOV-ide POOLE JA TEHA ESIALGSED ETTEPANEKUD MILLEGI TOOTMISEKS.
    OODATA ÄRA VASTUSED.LÄBIRÄÄLIMISED.
    JA KÕIKSE AEG HOIDA KÄTT SÜDAME PÄÄL JA PALUDA ISSANDAT, ET EI TEHTAKS VALES SUUNAS OTSUSEID = MIS RAJANEVAD LOOMADE JA LOODUSE TAPMISEL, PIINAMISEL, KAHJUSTAMISEL.
    JA KAS NEED IKKA TERVISLIKUD ON. JA KAS MEIL EESTIS NEID IKKA NII KANGESTI VAJA ON.
    SEST MÜÜKI EI TULE, KUI MAAILMAS SUURED FIRMAD TOODAVAD NAGUNII VÕI OSTAVAD MEIE FIRMAD KOKKU JA KAOTAVAD ÄRA.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.