Eesti aitab Euroopa Liidu partnerriikides digipööret ellu viia

Foto: Valitsus.ee

Stenbocki maja, 8. detsember 2020 – Peaminister Jüri Ratas käivitas täna Euroopa Liidu kõrgetasemelisel üritusel koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni, ELi eesistujariigi Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli, Belgia peaministri Alexander De Croo ning Luksemburgi peaministri Xavier Betteliga uue üleilmse arengukoostöö algatuse, mis toetab digipöörde elluviimist ELi partnerriikides.

Tänasel üritusel anti teada digitaalse ülemineku toetuseks loodud D4D Keskuse (Digital for Development Hub) ellu kutsumisest. Keskus koondab selleks ELi avaliku-, era- ja kolmanda sektori asjatundmust, et luua uusi partnerlussuhteid. Eesti on üks D4D algatuse pilootprojekti elluviijatest.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on digitaalsed teenused aidanud Eestil COVID-19 pandeemiaga paremini toime tulla ning nüüd soovib riik oma kogemust ka teistega jagada. „Meie avalik- ja erasektor on käsikäes kodanikuühiskonnaga töötanud digitaalse valitsemise ja teenuste, oskuste, hariduse ja tervishoiu edendamise nimel. Viimane aasta on näidanud, et digitaalne taristu kindlustab vajaliku vastupidavuse pandeemia ajal. Lastel on kriisi ajal olnud võimalik jätkata hariduse omandamist kaugõppes, e-retseptid võimaldavad meile elutähtsaid ravimeid ning digiallkiri aitab riigil jätkata tööd piirangute ajal. Soovime nüüd neid kogemusi ja lahendusi oma partneritega jagada,“ ütles Ratas kõrgetasemelisel avaüritusel virtuaalses sõnavõtus.

„Usun, et ühtse Euroopa meeskonnana saame teha rohkem ja aidata kaasa tõeliselt inimkesksele digitaalsele üleminekule. See, et Eesti on selle projekti üks elluviijatest, näitab, et meie kogemust hinnatakse kõrgelt,“ lisas Ratas.

Digitaalne üleminek on Euroopa Komisjoni ja paljude liikmesriikide, sealhulgas Eesti arengukoostöö prioriteetvaldkond. D4D Keskuse pilootprojekt algab 2021. aasta jaanuaris ning seda viivad ellu Eesti, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. Fookuses on digipöörde toetamine Aafrikas, kuid edaspidi on plaanis arendada digikoostööd ka teistes piirkondades, muu hulgas Idapartnerluse riikides, Aasias ja Ladina-Ameerikas. Välisministeeriumi eestvedamisel on valminud esimene kõikehõlmav Aafrika strateegia, mille kese on ka e-valitsemise ja innovatsiooni kogemuse jagamisel partnerriikidele.

Üritust korraldab Euroopa Komisjon ning selle tehnilise lahenduse pakkuja on Eesti ettevõte Global Virtual Solutions. Sõnavõttudega esinevad kõrgetasemelisel üritusel lisaks ka Euroopa Liidu partnerlussuhete volinik Jutta Urpilainen, Euroopa Liidu siseturu volinik Thierry Breton ning Aafrika Liidu volinik Abou Zeid.

Eesti on jaganud oma kogemusi e-riigi arendamisel üle maailma ning COVID-19 ajal on toetatud e-hariduse ja e-tervise lahendustega partnereid Idapartnerluse ja  Aafrika  riikides.  Lisaks korraldab Eesti sel nädalavahetusel Euroopa ja Aafrika Liidu ühishäkatoni, mille eesmärk on otsida COVID-19 sotsiaalmajanduslike probleemidele lahendusi.

2 kommentaari
  1. harry 10 kuud ago
    Reply

    Õpetussõnad25

    Veel Saalomoni tarkust
    25
    1 Needki on Saalomoni õpetussõnad, mis Juuda kuninga Hiskija mehed
    on edasi andnud:
    2
    Jumala au on asja salajas hoida,
    aga kuningate au on asja uurida.
    3 Taeva kõrgus, maa sügavus
    ja kuningate süda on uurimatud.
    4 Eralda räbu hõbedast,
    siis tuleb sellest riist hõbesepa käes!
    5 Eemalda õel kuninga eest,
    siis kinnitub ta aujärg õigluses!
    6 Ära tee ennast tähtsaks kuninga ees
    ja ära asu suurte kohale,
    7 sest on parem, kui sulle öeldakse:
    „Tule siia üles!”,
    kui et sind alandatakse ülema ees,
    keda su silmad on näinud.
    8 Ära mine kiiresti kohtu ette,
    sest mis sa siis viimaks teed,
    kui su ligimene sind häbistab?
    9 Lahenda oma riiuasi ligimesega,
    aga teise saladust ära ilmuta,
    10 et kuulja sind ei laimaks
    ja sulle ei jääks halba kuulsust!
    11 Õigel ajal räägitud sõnad
    on otsekui kuldõunad hõbevaagnail.
    12 Otsekui kuldrõngas või kuldehe
    on tark noomija kuuljale kõrvale.
    13 Otsekui lume külmus lõikusajal
    on ustav käskjalg oma läkitajale:
    ta jahutab oma isanda hinge.
    14 Otsekui pilved ja tuul,
    mis ei too vihma,
    on mees, kes kiitleb annist,
    mis on ainult pettus.
    15 Kannatlikkusega saab veenda valitsejat
    ja mahe keel murrab luud.
    16 Kui sa leiad mett,
    siis söö mõõdukalt,
    et sa sellest ei küllastuks
    ja seda välja ei oksendaks!
    17 Astugu su jalg harva su sõbra kotta,
    et ta sinust ei tüdineks
    ega hakkaks sind vihkama!
    18 Mees, kes valet tunnistab oma ligimese vastu,
    on otsekui vasar, mõõk ja terav nool.
    19 Otsekui haige hammas või lonkav jalg
    on usaldus kelmi vastu hädaajal.
    20 Otsekui kisuks külmal päeval kuue seljast,
    või nagu äädikas leelise peale,
    on laulude laulmine kurvale südamele.
    21 Kui su vihamehel on nälg,
    anna temale leiba süüa,
    ja kui tal on janu,
    anna temale vett juua,
    22 sest nõnda sa kogud tuliseid süsi tema pea peale
    ja Issand tasub sinule selle eest!
    23 Põhjatuul sünnitab saju
    ja salalik keel vihaseid nägusid.
    24 Parem on elada katusenurgas
    kui riiaka naisega ühises kojas.
    25 Otsekui külm vesi väsinud hingele
    on hea sõnum kaugelt maalt.
    26 Otsekui sogaseks tehtud allikas või rikutud kaev
    on õela ees vankuv õige.
    27 Palju mett süüa ei ole hea
    ega ole auväärne otsida oma au.
    28 Otsekui mahakistud linn, millel pole müüri,
    on mees, kes ei talitse oma meelt.

  2. Kui riik ise toodaks elektriautosid siis saaks neid jagada kodanikele omahinnaga.
    Ekektriautode tootmine on poole odavam sisepõlemis mootoritega autodest.

    Loe artiklit Fortes :” Elektriautod päästaks Eesti naftatoru otsas virelemisest “.

    Selles on kirjas :”
    Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Jarmo Tuisk küsimuse.”

    Selle aja 10 miljardit Krooni on väärt praegused 10 miljardit eurot :

    1) Krooni ja euro kurss pandi lambist.
    2) Hinnad pandi lambist.
    3) Krooni ajal saja Krooni eest said rohkem kaupu ja teenuseid kui praegu 100 euro eest.
    4) Krooni ajal keskmine kuupalk oli 400 krooni s.o. 40 USD või 27 eurot.
    5) Selle aja 10 miljardit Krooni on väärt praegused 10 miljardit eurot.

    Kui riik ise toodaks elektriautosid siis saaks neid jagada kodanikele omahinnaga.
    Ekektriautode tootmine on poole odavam sisepõlemis mootoritega autodest.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.