Majanduse toetamise kriisimeetmeid saab kasutada ka järgmisel aastal

Vene turistid Tallinna vanalinnas. Foto: Konstantin Sednev /Scanpix

Stenbocki maja, 8. detsember 2020 – Valitsuse liikmed otsustasid tänasel kabinetinõupidamisel, et KredEX-i ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse ning turismiettevõtjatele suunatud kriisimeetmetega jätkatakse ka järgmisel aastal.

Peaminister Jüri Ratase sõnul peab riik olema raskel ajal majandusele toeks. „Toetame kriisis räsida saanud majandust. Miinimum, mida teha saame, on kindlustada, et kriisijärgselt oleks säilinud kriitiline ressurss majanduselu võimalikult kiireks taastumiseks,“ rõhutas ta. „Tänases raskes olukorras otsuseid tehes peame hoidma pilgu tulevikus.“

KredEX

Valitsuse kabinetinõupidamisel kiideti põhimõtteliselt heaks KredEX-i meetmete jätkumine. Toetust leidis väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi ettepanek suurendada Kredexi erakorralise kriisimeetme puhul krediidikahjude hüvitamise piirmäära 30-lt protsendilt 50-le protsendile pankade poolt antavate uute laenude käendamisel

„Kuigi majanduslangus on pärast kriisi algust kujunenud arvatust väiksemaks, lükkab koroonaviiruse uus puhang majanduse taastumise kaugemasse tulevikku, mistõttu säilib ka ettevõtjate vajadus riigi toel kriis üle elada. Seetõttu tegime valitsusele ettepaneku kanda sel aastal Kredexile suunatud lisaeelarvest üle jäänud vahendid  järgmisesse aastasse,“ ütles väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem.

Selleks, et suunata ettevõtteid rohkem investeerima, on plaanis kaotada Kredexi otselaenude eelarvelised jaotused ning käibe- ja investeerimislaenudele eelarve ühendatakse.

„Kevadel jaotasime Kredexi ettevõtluslaenude eelarve nii, et käibelaenudele eraldati 500 miljonit eurot ja investeerimislaenudele 50 miljonit eurot. Kuna kriis on arenenud, siis peame suurendama ka paindlikkust ning otsustasime Kredexi otselaenude eelarves need piirid kaotada,“ ütles minister Siem. „Alles jäänud rahalised vahendid paneme kasutusse ühise eelarvega, mis aitab suurendada Kredexi investeerimislaenude mahtu ning aitab kaasa sellele, et ettevõtete uued äriideed saaksid võimalikult kiiresti realiseeritud ja parema lähtekoha kasvavas konkurentsis,“ lisas ta.

Maaelu Edendamise Sihtasutus

2021. aastal jätkatakse laenukäenduste, käibe- ja investeerimislaenude ning põllumajandusmaa kapitalirendi toetusmeetmetega.

„Olemasolevad MESi kriisimeetmed on ettevõtjatele olnud suureks abiks, kuid kriis ei ole kaugeltki veel lõppemas ning ettevõtjatel on tuleviku osas palju ebakindlust. Kriisiga toimetulekuks ja sellest paremini väljumiseks on oluline jätkata väljatöötatud kriisimeetmete rakendamist pärast 31. detsembrit 2020,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Huvi MES COVID meetmete vastu on olnud väga suur, mis näitab, et kriisi tingimustes on oluline toetada ettevõtjaid nii likviidsusprobleemide lahendamisel kui investeeringute realiseerimisel, mis aitaks uues olukorras ettevõtetel kohaneda ja tulevikukriisideks paremini valmis olla. Detsembri alguseks on laenu otsuseid tehtud 79 miljoni euro, käenduse otsuseid 29 miljoni euro ja kapitalirendi otsuseid 2,6 miljoni euro ulatuses.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Valitsus kiitis põhimõtteliselt heaks turismisektori toetamiseks 10. novembril valitsuse reservist eraldatud 5 miljoni euro kasutamise võimaldamise järgmisel aastal.  Sellele summale lisandub EASi kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete kriisitoetuse jääk 3 miljonit eurot.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi sõnul on turismisektorile suunatud kriisitoetuste eesmärk toetada kõige tugevamalt kannatada saanud majutusettevõtjaid, toitlustusettevõtjaid Tallinna vanalinnas, reisiettevõtjaid, käsitööpoode üle Eesti. „Uute kriisitoetustega aitame turismiettevõtjaid, kelle äritegevus on välisturistidest enim sõltuv ning kes on vajalikud teenusepakkujad välisturismi taastumisel,“ ütles Siem.

EAS saab avada toetused 2021. aastal.

Kõigi kriisimeetmete toetuse sisu ja tingimused otsustatakse lähiajal.

3 kommentaari
  1. harry 12 kuud ago
    Reply

    Õpetussõnad23

    Tarkade õpetused
    231 Kui sa istud valitsejaga leiba võtma,
    siis pane hästi tähele, mis sul ees on,
    2 ja pane nuga kõri juurde,
    kui sa oled himukas.
    3 Ära ihalda tema maiuspalu,
    sest see on petlik leib!
    4 Ära näe vaeva rikkaks saamiseks,
    ära kuluta selleks oma mõistust:
    5 kui sa pöörad oma pilgu selle peale,
    siis ei ole seda enam,
    sest rikkus saab enesele tiivad
    otsekui kotkas ja lendab ära taeva poole.
    6 Ära söö kadeda leiba
    ja ära ihalda tema maiuspalu,
    7 sest ta on selline, kes arvestab oma hinges:
    „Söö ja joo!” ütleb ta sulle,
    aga ta süda ei ole sinuga.
    8 Sa pead söödud palukese välja oksendama
    ja su ilusad sõnad osutuvad raisatuks.
    9 Ära räägi albi kuuldes,
    sest ta põlgab su mõistlikke sõnu!
    10 Ära nihuta igivana piirimärki
    ja ära mine vaeslaste põldudele,
    11 sest nende lunastaja on vägev,
    tema lahendab nende riiuasja sinu vastu!
    12 Pööra oma süda õpetuse
    ja kõrvad tarkussõnade juurde!
    13 Ära hoidu poissi karistamast:
    kui sa teda vitsaga peksad,
    siis tal ei tule surra!
    14 Sa peksad teda küll vitsaga,
    aga päästad tema hinge põrgust.
    15
    Mu poeg! Kui su süda saab targaks,
    siis rõõmustab minugi süda
    16 ja mu neerud hõiskavad,
    kui su huuled räägivad õigust.
    17 Su süda ärgu kadestagu patuseid,
    vaid karda alati Issandat,
    18 sest siis on sul tõesti tulevik
    ja su lootus ei kao.
    19 Kuule, mu poeg, ja saa targaks
    ning juhi oma süda õigele teele!
    20 Ära viibi veinijoojate
    ega lihaõgijate killas,
    21 sest joodik ja õgija jäävad vaeseks
    ja uimane olek sunnib riietuma räbalaisse!
    22 Kuule oma isa, kes sind on sigitanud,
    ja ära põlga oma ema, kui ta on vanaks saanud!
    23 Osta tõtt ja ära seda müü,
    osta tarkust, õpetust ja arukust!
    24 Õiglase isa võib tõesti hõisata,
    kes targa on sünnitanud, võib temast rõõmu tunda.
    25 Olgu su isal ja emal rõõm,
    kes sinu on sünnitanud, hõisaku!
    26 Anna, mu poeg, oma süda mulle
    ja su silmad tundku head meelt mu teest!
    27 Sest hoor on sügav haud
    ja võõras naine on kitsas kaev.
    28 Jah, ta varitseb otsekui röövel
    ja rohkendab truudusetuid inimeste seas.
    29
    Kellel on häda? Kellel on halb?
    Kellel on tüli? Kellel on kaebus?
    Kellel on haavad põhjuseta?
    Kellel on tuhmid silmad?
    30 Neil, kes viibivad veini juures,
    kes lähevad maitsma segatud veini.
    31 Ära vaata veini,
    kuidas see punetab,
    kuidas see karikas sädeleb,
    hõlpsasti sisse läheb:
    32 see salvab viimaks maona
    ja mürgitab otsekui rästik!
    33 Su silmad näevad siis imelikke asju
    ja su süda räägib pöörasusi.
    34 Sa nagu lamaksid keset merd
    ja magaksid masti tipus.
    35 „Mind löödi, aga ma ei saanud haiget,
    mind peksti, aga ma ei tundnudki!
    Millal ma ärkan?
    Ma tahan veelgi otsida sedasama.”

  2. Loe artiklit Fortes :” Elektriautod päästaks Eesti naftatoru otsas virelemisest “.

    Selles on kirjas :”
    Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Jarmo Tuisk küsimuse.”

    Selle aja 10 miljardit Krooni on väärt praegused 10 miljardit eurot :

    1) Krooni ja euro kurss pandi lambist.
    2) Hinnad pandi lambist.
    3) Krooni ajal saja Krooni eest said rohkem kaupu ja teenuseid kui praegu 100 euro eest.
    4) Selle aja 10 miljardit Krooni on väärt praegused 10 miljardit eurot.

    Kui riik ise toodaks elektriautosid siis saaks neid jagada kodanikele omahinnaga.
    Ekektriautode tootmine on poole odavam sisepõlemis mootoritega autodest.

    P.s. Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta piiramatus koguses . HHO generator on müügil internetis paarisaja euro eest. HHO generator lahutab veest vesiniku mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel.
    Elektrolüüsi aparaati on lihtne ise meisterdada.
    Ise meisterdamise juhendid on w w w.in structables .co m

  3. Varjatud maksud 12 kuud ago
    Reply

    Jurist: monopolidelt varjatud maksud
    Kuigi Eestis kasutatakse monopoolseid riigiettevõtted tihti varjatud maksude kogumise vahendina, ei poolda Sorainen advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Karin Madisson keeldude ja reeglite lisamist riigiettevõtetele, kes käituvad heauskselt.

    „Ma põhimõtteliselt ei poolda üldistavate keeldude ja reeglite lisamist olukorras, kus ühingud ja nende omanikud tajuvad oma rolli ja käituvad heauskselt. Kahjuks peab aga tõdema, et Eestis kasutatakse monopoolseid riigiettevõtted tihti varjatud maksude kogumiseks,” kommenteeris Madisson küsimust, kas riigiettevõtetel tuleks keelata dividendide väljamaksmine seni, kui need ei ole börsil.

    Madisson kirjeldas, et elektrit tarbime me kõik ja kui seal pisikene hinnatõus tekitada, millest tekib päris korralik kasum ja see läbi dividendide riigini jõuab, ongi tegemist varjatud maksude kogumisega. „Samas tuleb aga selget vahet teha äriühingutel, mille on suur mõju kõigile Eesti inimestele ja majanduskeskkonnale nagu Eesti Energia ja äriühingutel, millel nii suurt mõju ei ole, nagu Tallinna Sadam,” toonitas advokaat.

    Näiteks Eesti Energia puhul oleks Madissoni sõnul pigem õigem, et riik ei kinnitaks hindasid, kus nn omahinnale lisandub võimalus teenida väga suurt kasummarginaali, sest planeeritav 2011. aasta dividend on 65,187 miljonit eurot. Sellisel juhul ei tekiks ka sellises hulgas dividendi, vaid kasumimarginaal peaks katma reservide loomise, lisas ta.

    Madisson märkis, et kunagi on ka Jüri Mõis maininud, et talle meeldiks niimoodi oma firmat juhtida, et kohe, kui on kulude tõus ja kasumimarginaal väheneb, tõstab ta hinda ja klient on kohustatud selle kinni maksma, aga kasumimarginaal ei tohi mingil juhul langeda.

    „See on aga praegune poliitika, et kasumimarginaal tuleb hinnale juurde arvutada ja selles ei tasu süüdistada Eesti Energiat, vaid on küsimus energiapoliitika kujundamise kohta üldiselt. Seda eriti olukorras, kus suur enamus ettevõtjaid sisuliselt ilma kasumimarginaalita töötavad, kuna kulud pidevalt tõusevad, aga tarbijate rahakott on järjest õhem,” ütles ta. “Samas tuleb aga selgelt eristada tegevust, mis Eesti Energial on välisturgudel ja mis Eesti turul. Kasumi teenimise keelamine välisturul oleks ju igati ebamõistlik.”

    „Tallinna Sadam aga ei mõjuta nii oluliselt kogu Eesti elanikkonda ja nemad konkureerivad tunduvalt suuremal turul. Kui hinnad on liiga kõrged, veetakse kaupa näiteks Ventspilsi sadama kaudu. Seega peab Tallinna Sadam hoidma oma hinnad konkurentsivõimelised ja seda oskab küll otsustada kõige paremini juhtkond ise. Kui siis kasumit teenitakse, ei oleks mul midagi selle vastu, kui see ka riigikassasse jõuab,” tõi Madisson näiteks.

    Üldjuhul ei poolda Madisson riigi tegelemist ettevõtlusega ja läbi selle oma poliitika ajamist, küll aga rahva kaasamist ja võimaluse andmist investeeringuteks börsil. „Teatavasti on Eestis väikeaktsionäride huvid niivõrd halvasti kaitstud, et tavaühingutesse investeerimist ei julge seetõttu kellelegi soovitada,” nentis ta.

    Küsimus riigifirmade dividendide kohta on ajendatud Äripäeva eilsest juhtkirjast, mis ütles, et riigifirmadel tuleks keelata dividendide maksmine seni, kuni nad ei ole börsile läinud. Kuna reeglina on riigifirmad monopoolses seisus, tähendab nende dividendide laekumine riigieelarvesse sisuliselt kaudset maksustamist ehk lisakoormust maksumaksjale, kellel pole monopoolsete teenuste kasutamisest võimalik loobuda ega ka monopolide äriplaanides kaasa rääkida.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.