Neljapäeval on Riigikogus arutusel Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklik küsimus “Rohepööre – nii väljakutse kui võimalus Eesti jaoks”. Miks on Eestile rohepööret vaja?
Vastab Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar.
Oma sisult on rohepööre strateegia majanduse ja ühiskonnakorralduse põhimõtteliseks muutmiseks. Analüütikute ja teadlaste sõnul on tegemist murrangulise strateegiaga, mis õnnestumise korral annab uue elukvaliteedi. Tegemist on strateegiaga, mis vabastab Euroopa kivisöe ja nafta sõltuvusest. See strateegia peaks muutma nii Euroopa tervikuna kui ka iga liikmesriigi eraldi energeetiliselt sõltumatuks ning keskkonnaalaselt säästvaks.
Rohepööre seisab kolmel sambal: nö talust taldrikule strateegia, kohaliku väike- ja maheettevõtluse propageerimine ning tarneahelate lühendamine. Teiseks ringmajandus ehk pakendite ja jäätmete vähendamine, biolagunevad pakendid ning maksimaalne ringkasutus. Kolmandaks keskkonnaneutraalne energeetika nii elektri- ja sooja tootmises kui ka kütustena.
Aivar Jarne
Kui riik ise toodaks elektriautosid siis saaks neid jagada kodanikele omahinnaga.
Ekektriautode tootmine on poole odavam sisepõlemis mootoritega autodest.
Loe artiklit Fortes :” Elektriautod päästaks Eesti naftatoru otsas virelemisest “.
Selles on kirjas :”
Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Jarmo Tuisk küsimuse.”
Selle aja 10 miljardit Krooni on väärt praegused 10 miljardit eurot :
1) Krooni ja euro kurss pandi lambist.
2) Hinnad pandi lambist.
3) Krooni ajal saja Krooni eest said rohkem kaupu ja teenuseid kui praegu 100 euro eest.
4) Selle aja 10 miljardit Krooni on väärt praegused 10 miljardit eurot.
Kui riik ise toodaks elektriautosid siis saaks neid jagada kodanikele omahinnaga.
Ekektriautode tootmine on poole odavam sisepõlemis mootoritega autodest.
Kui riik ise toodaks elektriautosid siis saaks neid jagada kodanikele omahinnaga.
Ekektriautode tootmine on poole odavam sisepõlemis mootoritega autodest.
Loe artiklit Fortes :” Elektriautod päästaks Eesti naftatoru otsas virelemisest “.
Selles on kirjas :”
Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Jarmo Tuisk küsimuse.”
Selle aja 10 miljardit Krooni on väärt praegused 10 miljardit eurot :
1) Krooni ja euro kurss pandi lambist.
2) Hinnad pandi lambist.
3) Krooni ajal saja Krooni eest said rohkem kaupu ja teenuseid kui praegu 100 euro eest.
4) Krooni ajal keskmine kuupalk oli 400 krooni s.o. 40 USD või 27 eurot.
5) Selle aja 10 miljardit Krooni on väärt praegused 10 miljardit eurot.
Kui riik ise toodaks elektriautosid siis saaks neid jagada kodanikele omahinnaga.
Ekektriautode tootmine on poole odavam sisepõlemis mootoritega autodest.
Eesti riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.
Eesti tarbeks piisab kolmest tuulepargist millede tuulikud on 200 meetri kõrgused.
Teine variant on päikesepaneelide jaam mille pindala on Sirtsu soo jagu.
Taastuvenergia tasu on vargus.
Maasoojuspumbad annavad kütet tasuta.
Plussenergia majades puuduvad elektriarved ja elektrikatkestused.
Renoveerigem majad plussenergia majadeks.
Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?
Einar Eiland, EMÜ majandusmagister :”
Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.
Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.
Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.
Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.
Naudi roosasid prille
Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.
Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.
Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.
Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.
Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.
Inglismaal Puudus Inflatsioon
14 tundi ago
Inglismaal puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoorumuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):
Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa.”
Kas leidsite Andro Roosi tekstist selle lause ?:
puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
.
Inflatsiooniga Hoitakse Eestit Vaesuses
Kui inflatsiooni ei tekitataks siis metsa ei raisataks.
Inflatsiooni ehk hinnatõusu abil imetakse Eestist miljardeid eurosid ja hoitakse elatustaset madalana.
Inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil keskpankade kasumi tarbeks.
Sisendhindadeks on kütuse,elektri,toorainete,toidu,ehitusmaterjalide hinnad.
Nii kuis tõstetakse elektrivoolu hinda siis automaatselt kerkivad hinnad teenustele ja toodetele aga palgad ei kerki.
Viimati Isamaa tõstis elektrivoolu hinda 400 % millega tekitas tohutu inflatsiooni.
Inflatsiooni likvideerimiseks on Eestile tarvis kolme tuukeparki mille tuulikud on 200 kõrgused sest seal on tuult alati. Teine variant on päikesepaneelide jaam mille pindala on Sirtsu soo suurune. Taastuvenergia tasu on vargus. Tuulikud ja päikesepaneelid annavad elektrit tasuta.
Eesti riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.
Tuulikud Ja Päikesepaneelid Maksavad Pensioni
Taanis on kombeks moodustada energiaühistuid mis maksavad pensioni.
Taanlaste eeskujul Eestis moodustati energiaühistu mis maksab osanikele pensioni.
1200 inimest panid rahad kokku ja ostsid tuulepargi mis maksab osanikele pensioni.
Kes panustas 10 eurot, kes 2000 eurot, kes sadatuhat-sedasi koguti raha kokku ja osteti tuulepark mis maksab osanikele pensioni.
Tuulikute nimed on Aadu,Beedu,Ceedu jne.
Sellesse energiaühistusse kuuluvad peamiselt Tartu Hoiu-Laenu ühistu liikmed.
Tuulikute asemel saab kasutada päikesepaneele
kohe välja põhilise meetme: meil tootetavaid toiduaineid enam sisse ei lase! Sest me suudame ka ise ennast toita. Sisse võime vedada aga lõunamaavilju, mida meie ilmastikus ei saa majanduslikul määral kasvatada. Meil pole ka islandlikke kuumaveeallikaid, et nende abil kasvatada banaane, apelsine jm. Seal käies ma seda tootmist nägin, see oli imeodav. Vaja oli vaid püsti lüüa klaashoone ja panna maha torud. Ning elu oli nagu troopikas.
Kohe viia põlevkivi tootmine 2 miljoni tonni peale ning keelustada selle põletamine. Seda on vaja keemiatööstuses ja vajalike oskuste säilitamiseks. Kuid siis läheme rutem üle looduslikule energiatootmisele. Alustada tuleb ka merelainete energia allutamisega, selles vallas on meie teadlased teinud 0 sendi eest midagi.
On ka muid võtteid, kuid neid ma siin ei maini.
Islandi kuumavee allikad on igalpool ,igal ruutmeetril maakera pinnal on kuumavee allikad.
Iga meetri jagu maapinna sügavuse poole muutub 1 kraadi võrra kuumemaks.
Kui 1 meetri sügavusel on maa temperatuur (oletame et on 1 kraad soojust) siis kümne meetri sügavusel on samal ajal 10 kraadi sooja.
Maa kütab konstantselt 24/7 .
3KW Hiina päikesepaneel ja akusüsteem maksab 5170 €. + ehituskulud. Töötades iga päev max võimsusel (keskmiselt 10 tundi valget aega), toodetakse aastas 365 päeva x 10 tundi x 3 kW = 10950 kW (200% optimism). Müües energia võrku hinnaga 5 senti kW eest teenitakse aastas 10950*0,05 = 547,5 €. Paneeli tasuvusaeg amortisatsiooni, ebasoodsaid olusid ja hoolduskulusid arvestamata on 10 aastat. Pensioniks üle ei jää.
Ise elektrit kasutades säästetakse võrguteenuse ja ostetava energia arvelt 15 s/kW seega lüheneb tasuvusaeg 3-le aastale kui tarbitakse 100% paneeli toodang. Amortisatsiooni (vananemist), hoolduskulusid ja ebasoodsaid tingimusi arvestades on väga kahtlane kas investeeringust päikeseenergiasse üldse mingit tulu tõuseb.
Kuidas saab elektrit tasuta ?
Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.
Tasuvusaja mõiste:
Tasuvusaeg on periood, mis näitab, kui kaua läheb aega projekti esialgsete kulude tagasisaamiseni.
Kuna tuul puhub tasuta ja päikene paistab tasuta,ning tuulikutel ja päikesepaneelidel pole hoolduskulusid(tuulikute vanematel mudelitel on hoolduskulud minimaalsed,uutel pole) siis:
Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.
Mida enam tõstetakse fossiilsete kütuste ja müüdava elektri hinda seda rutem tasuvad ära päikesepaneelid ja väiketuulikud,ning elektriautod jpt. taastuvenergia allikate ekspluateerimise seadmed.
Strandberg ütles:
Kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!
Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.
Plussenergia maja
Plussenergia maja tähendab, et maja toodab rohkem energiat, kui hoone kasutamise käigus kulub, ning energia ülejäägi võib hoone omanik energiavõrku tagasi müüa.
Eesti oludes eeldaks sellise uudse mõtteviisi realiseerimine seadusandluse muudatust, mis võimaldaks kodu ja väiketarbijatel toodetud elektri ülejääki energiavõrku tagasi müüa.
Mina ütlen:
Selleks,et mitte maksta kodukulusid tuleb hoone energiatarbevoog viia 1-2 kilovatile,selleks on mitmeid variante,proovigem erinevaid sest kes teab milliseid ehitusmaterjale te leiate prahikastist,eluaseme energiatarbevoo viimiseks 1-2 kilovatile pole tarvis neid k6iki variante :
1) Esmalt oleks tore kui saaksite soojustada hoone seinad p6huga.
2)ise ehitada tuulikute ja erinevate päikesepaneelide hübriidid s.o. ehitad õllepurkidest päikesepaneeli mis kütab õhku,
3) ehitad päikesepaneeli mis kütab vett,
4)ehitad tuuliku mis kütab vett aga elektrit ei tarvita,
5)ehitad tuuliku mis pumpab vett aga elektrit ei tarvita,
6)ehitad katusele asetatava väiketuuliku(etem on kui ehitada mitu tuulikut mida omavahel yhendada paralleelselt) mis toodab elektrit ja
7)päikesepaneeli mis toodab elektrit.
8)Lisaks sellele tuleks ise ehitada biogaasi ja biosoojuse,maasoojuspumbad jpms värgid-tuleb viia elektri tarbimine nulli lähedaseks:
P.s. Kui kasutada elektriautot siis plussenergia maja tasuvusaeg langeb kolme aasta peale !!!
Kütuse kõrge hind on takistuseks autode kasutamisel.
Kuid kui auto mootorile paigaldada elektrolüüsi aparaat mis lahutab veest vesiniku mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel siis tanklasse pole asja sest vett saab tasuta piiramatus koguses.
HHO generator ehk elektrolüüsi aparaat on müügil internetis paarisaja euro eest.
Elektrolüüsi aparaati on lihtne ise meisterdada.
Jurist: monopolidelt varjatud maksud
Kuigi Eestis kasutatakse monopoolseid riigiettevõtted tihti varjatud maksude kogumise vahendina, ei poolda Sorainen advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Karin Madisson keeldude ja reeglite lisamist riigiettevõtetele, kes käituvad heauskselt.
„Ma põhimõtteliselt ei poolda üldistavate keeldude ja reeglite lisamist olukorras, kus ühingud ja nende omanikud tajuvad oma rolli ja käituvad heauskselt. Kahjuks peab aga tõdema, et Eestis kasutatakse monopoolseid riigiettevõtted tihti varjatud maksude kogumiseks,” kommenteeris Madisson küsimust, kas riigiettevõtetel tuleks keelata dividendide väljamaksmine seni, kui need ei ole börsil.
Madisson kirjeldas, et elektrit tarbime me kõik ja kui seal pisikene hinnatõus tekitada, millest tekib päris korralik kasum ja see läbi dividendide riigini jõuab, ongi tegemist varjatud maksude kogumisega. „Samas tuleb aga selget vahet teha äriühingutel, mille on suur mõju kõigile Eesti inimestele ja majanduskeskkonnale nagu Eesti Energia ja äriühingutel, millel nii suurt mõju ei ole, nagu Tallinna Sadam,” toonitas advokaat.
Näiteks Eesti Energia puhul oleks Madissoni sõnul pigem õigem, et riik ei kinnitaks hindasid, kus nn omahinnale lisandub võimalus teenida väga suurt kasummarginaali, sest planeeritav 2011. aasta dividend on 65,187 miljonit eurot. Sellisel juhul ei tekiks ka sellises hulgas dividendi, vaid kasumimarginaal peaks katma reservide loomise, lisas ta.
Madisson märkis, et kunagi on ka Jüri Mõis maininud, et talle meeldiks niimoodi oma firmat juhtida, et kohe, kui on kulude tõus ja kasumimarginaal väheneb, tõstab ta hinda ja klient on kohustatud selle kinni maksma, aga kasumimarginaal ei tohi mingil juhul langeda.
„See on aga praegune poliitika, et kasumimarginaal tuleb hinnale juurde arvutada ja selles ei tasu süüdistada Eesti Energiat, vaid on küsimus energiapoliitika kujundamise kohta üldiselt. Seda eriti olukorras, kus suur enamus ettevõtjaid sisuliselt ilma kasumimarginaalita töötavad, kuna kulud pidevalt tõusevad, aga tarbijate rahakott on järjest õhem,” ütles ta. “Samas tuleb aga selgelt eristada tegevust, mis Eesti Energial on välisturgudel ja mis Eesti turul. Kasumi teenimise keelamine välisturul oleks ju igati ebamõistlik.”
„Tallinna Sadam aga ei mõjuta nii oluliselt kogu Eesti elanikkonda ja nemad konkureerivad tunduvalt suuremal turul. Kui hinnad on liiga kõrged, veetakse kaupa näiteks Ventspilsi sadama kaudu. Seega peab Tallinna Sadam hoidma oma hinnad konkurentsivõimelised ja seda oskab küll otsustada kõige paremini juhtkond ise. Kui siis kasumit teenitakse, ei oleks mul midagi selle vastu, kui see ka riigikassasse jõuab,” tõi Madisson näiteks.
Üldjuhul ei poolda Madisson riigi tegelemist ettevõtlusega ja läbi selle oma poliitika ajamist, küll aga rahva kaasamist ja võimaluse andmist investeeringuteks börsil. „Teatavasti on Eestis väikeaktsionäride huvid niivõrd halvasti kaitstud, et tavaühingutesse investeerimist ei julge seetõttu kellelegi soovitada,” nentis ta.
Küsimus riigifirmade dividendide kohta on ajendatud Äripäeva eilsest juhtkirjast, mis ütles, et riigifirmadel tuleks keelata dividendide maksmine seni, kuni nad ei ole börsile läinud. Kuna reeglina on riigifirmad monopoolses seisus, tähendab nende dividendide laekumine riigieelarvesse sisuliselt kaudset maksustamist ehk lisakoormust maksumaksjale, kellel pole monopoolsete teenuste kasutamisest võimalik loobuda ega ka monopolide äriplaanides kaasa rääkida.
Pregune valitsus püüab kõikides valdkondades posiyiivseid lahendsi leida. Tubli et arvestatakse teadlaste ja analüütikute arvamust. Praeguse valitsuse ajal läheb masumaksje raha õigesse kohta. Kuhu läks aga raha Ansipi ja Rõivase valitsemise ajal pole teada sest vaesus aina kasvas, majandus seiskus, tervishoidu ega haridust ei toetatud. Isegi arstiabi saamine kaotati õra kohapeal.Seevastu Ukraina sai tohutuid summasid neilt Pensione ega abirahasid ei tõstetud. Ja nemad arvustavad veel praegust valitsust ja nende tegevust mis on suunatud meie inimeste heaolu tõstmisele.