Riigikogu võttis vastu 2021. aasta riigieelarve

Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks järgmise aasta riigieelarve, mille kulude maht on 13,1 miljardit eurot ning tulude maht ligi 11,3 miljardit eurot.

Riigieelarve seaduse poolt hääletas 55 ja vastu oli 44 saadikut.

Riigieelarve kulude ja tulude vahe on tingitud investeeringutest majanduse kasvu taastamisse.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kahaneb rahandusministeeriumi prognoosi põhistsenaariumi kohaselt sel aastal 5,5 protsenti ja kasvab järgmisel aastal 4,5 protsenti, jäädes 2021. aasta lõpul 2019. aasta lõpu tasemele alla umbes ühe protsendiga.

Järgmise aasta riigieelarve tugineb tavapärastele reeglitele ja arvestab kriisist tingitud erandeid. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKP-st puudujäägis.

Valitsussektori planeeritud investeeringute maht ulatub eelarve kohaselt järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro.

Maksutulu kasvab prognoosi järgi järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu 9 miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKP-st võrreldes 33,8 protsendiga tänavu.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. novembriks esitas Eesti Reformierakonna fraktsioon eelnõu kohta 12 muudatusettepanekut. Ühe muudatusettepaneku esitas julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, mida rahanduskomisjon ka toetas.

Rahanduskomisjon koostas kaks muudatusettepanekut. Komisjoni esimene muudatusettepanek koosneb suures osas mitmetest ministeeriumide valitsemisalade sisestest ja vahelistest täpsustavatest muudatustest.

Eelnimetatud ettepanekuga täiendatakse ka eelnõud 2021. aastaks prognoositud lisanduvate välistoetustega mahus 313 miljonit eurot, mis kajastatakse valitsuse tuludes koondreana. Vahendite jaotus valitsemisalade vahel ei ole  eelnõu kolmanda lugemise ajaks veel selgunud, sest läbirääkimised Euroopa Komisjoniga alles toimuvad.

Teise muudatusettepanekuga suurendatakse regionaalseid investeeringuid, toetatakse erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte fraktsioonide poolt esitatud ettepanekutest ja rahanduskomisjonile laekunud pöördumistest lähtuvalt.

2 kommentaari
  1. Ei 2 kuud ago
    Reply

    usu sellisesse eelarvesse. Sest Uhanni satikaga pole üldse nõu peetud, palju ta meil üldse teenida laseb.
    Aga et võlgu elame, oli ammu selge.

  2. Varjatud maksud 2 kuud ago
    Reply

    Jurist: monopolidelt varjatud maksud
    Kuigi Eestis kasutatakse monopoolseid riigiettevõtted tihti varjatud maksude kogumise vahendina, ei poolda Sorainen advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Karin Madisson keeldude ja reeglite lisamist riigiettevõtetele, kes käituvad heauskselt.

    „Ma põhimõtteliselt ei poolda üldistavate keeldude ja reeglite lisamist olukorras, kus ühingud ja nende omanikud tajuvad oma rolli ja käituvad heauskselt. Kahjuks peab aga tõdema, et Eestis kasutatakse monopoolseid riigiettevõtted tihti varjatud maksude kogumiseks,” kommenteeris Madisson küsimust, kas riigiettevõtetel tuleks keelata dividendide väljamaksmine seni, kui need ei ole börsil.

    Madisson kirjeldas, et elektrit tarbime me kõik ja kui seal pisikene hinnatõus tekitada, millest tekib päris korralik kasum ja see läbi dividendide riigini jõuab, ongi tegemist varjatud maksude kogumisega. „Samas tuleb aga selget vahet teha äriühingutel, mille on suur mõju kõigile Eesti inimestele ja majanduskeskkonnale nagu Eesti Energia ja äriühingutel, millel nii suurt mõju ei ole, nagu Tallinna Sadam,” toonitas advokaat.

    Näiteks Eesti Energia puhul oleks Madissoni sõnul pigem õigem, et riik ei kinnitaks hindasid, kus nn omahinnale lisandub võimalus teenida väga suurt kasummarginaali, sest planeeritav 2011. aasta dividend on 65,187 miljonit eurot. Sellisel juhul ei tekiks ka sellises hulgas dividendi, vaid kasumimarginaal peaks katma reservide loomise, lisas ta.

    Madisson märkis, et kunagi on ka Jüri Mõis maininud, et talle meeldiks niimoodi oma firmat juhtida, et kohe, kui on kulude tõus ja kasumimarginaal väheneb, tõstab ta hinda ja klient on kohustatud selle kinni maksma, aga kasumimarginaal ei tohi mingil juhul langeda.

    „See on aga praegune poliitika, et kasumimarginaal tuleb hinnale juurde arvutada ja selles ei tasu süüdistada Eesti Energiat, vaid on küsimus energiapoliitika kujundamise kohta üldiselt. Seda eriti olukorras, kus suur enamus ettevõtjaid sisuliselt ilma kasumimarginaalita töötavad, kuna kulud pidevalt tõusevad, aga tarbijate rahakott on järjest õhem,” ütles ta. “Samas tuleb aga selgelt eristada tegevust, mis Eesti Energial on välisturgudel ja mis Eesti turul. Kasumi teenimise keelamine välisturul oleks ju igati ebamõistlik.”

    „Tallinna Sadam aga ei mõjuta nii oluliselt kogu Eesti elanikkonda ja nemad konkureerivad tunduvalt suuremal turul. Kui hinnad on liiga kõrged, veetakse kaupa näiteks Ventspilsi sadama kaudu. Seega peab Tallinna Sadam hoidma oma hinnad konkurentsivõimelised ja seda oskab küll otsustada kõige paremini juhtkond ise. Kui siis kasumit teenitakse, ei oleks mul midagi selle vastu, kui see ka riigikassasse jõuab,” tõi Madisson näiteks.

    Üldjuhul ei poolda Madisson riigi tegelemist ettevõtlusega ja läbi selle oma poliitika ajamist, küll aga rahva kaasamist ja võimaluse andmist investeeringuteks börsil. „Teatavasti on Eestis väikeaktsionäride huvid niivõrd halvasti kaitstud, et tavaühingutesse investeerimist ei julge seetõttu kellelegi soovitada,” nentis ta.

    Küsimus riigifirmade dividendide kohta on ajendatud Äripäeva eilsest juhtkirjast, mis ütles, et riigifirmadel tuleks keelata dividendide maksmine seni, kuni nad ei ole börsile läinud. Kuna reeglina on riigifirmad monopoolses seisus, tähendab nende dividendide laekumine riigieelarvesse sisuliselt kaudset maksustamist ehk lisakoormust maksumaksjale, kellel pole monopoolsete teenuste kasutamisest võimalik loobuda ega ka monopolide äriplaanides kaasa rääkida.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.