Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Eestis briti kaitseväelasi külastava Ühendkuningriigi kaitseministri Ben Wallace’iga, et tänada meie häid liitlasi regioonis NATO heidutusse panustamise ning rahvusvahelistel missioonidel üles näidatud suurepärase koostöö eest.
„Mul on tõeliselt hea meel, et kaitseminister Wallace sai keerulise aasta lõpus tulla külla Eestis teenivatele briti kaitseväelastele. Hindame Ühendkuningriigi panust Eestisse ülimalt kõrgelt ja on eriti rõõmustav, et koostöö meie sõjaväelaste vahel nii Eestis kui Afganistanis või Malis sujub sedavõrd ladusalt. Kinnitan veelkord, et Eesti on pühendunud liitlaste heaolu ja väljaõppevõimaluste arendamisele Eestis,“ ütles Ratas.
Peaminister ja kaitseminister rääkisid ka tulevikusuhetest Ühendkuningriigiga. Ratas kinnitas, et Eesti ja Ühendkuningriigi suhted jäävad igal juhul väga lähedasteks. „Järgmisel aastal tähistame 100 aasta möödumist diplomaatiliste suhete sõlmimisest meie kahe riigi vahel. Olen lootusrikas, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel sünnib samuti peagi kokkulepe, mis on aluseks lähedasele tulevikukoostööle.“
Wallace ja Ratas jagasid kogemusi ka COVID-19 pandeemiaga võitlemisest ning selle mõjust kaitsekoostööle.
Ühendkuningriigil on Eestis tugevdatud kohaloleku raames 850 kaitseväelast ning eestlased teenivad koos brittidega ka Malis ja Afganistanis.
Eesti pole Venemaale midgi kinkinud. Majanduslikud suhted Venemaaga olid ja oleksid ka praegu palju kasulikumad kui meiepoolne vihavaenu õhutamine. Kuidas küll NATO saab rahule kaasa aidata on arusaamatu. Kõige tähtsamad on head suhted idanaabriga. Isegi hädaohu korral ei läheks ükski riik Venemaa vastu sõtta. Väikeriikidest ei olene midagi ja parem kui nad tegeleksid oma koduste asjadega.
Ma ei saa lahti mõttest, et meie missioonide (sõdurite) tegevus välismaal sarnaneb NKVD karistussalkadega tegevusega omal ajal Eestimaa pinnal. Minna võõrale maale kohalike elanike vastu sõjalisele missioonile – kui see maa ei ole meie riigile sõda kuulutanud? Tundub nagu okupeerimise moodi või kuidas? Oleme täna ju tunnistajaks, et 9/11 sündmused olid USA valitsuse ja sõjardite provokatsiooniks suveräänsete maade anastamiseks. Olematute keemiarelvade otsimine ja lojaalsete nukuvalitsuste paika panemised riigi ressursside omamaiseks. Sellist läänelikku demokraatia eksporti oleme ju korduvalt näinud. Halenaljakas on kuulata Inglise peaministri vabandamisest, kui nende sõjardite tegevuse tulemusena on tuhanded naised ja lapsed tapetud ning riigid anastatud. Palun vabandust, et eksisin, sest minu luurajad valetasid mulle!! Kes on selliste valede eest kohtu alla antud? Häbematult vastik on ausatel inimestel taluda sellist kaksikmoraali. Täpselt sarnased mustrid on täna välja mängitud Skripal mürgitamise loos ja Süüria keemiarünnakutega. Kui me koos oma liitlastega nii kõvad oleme ja kogu aeg Venemaad kõiges süüdistame, siis minge ja lööge need venelased mättasse. Või loodate Venemaa majanduslike sanktsioonidega põlvili suruda? Idioodi unustus! Ah, Venemaa on üksi ja tal ei ole liitlasi? Aga kuhu on meie propagandamasin jätnud India ja Hiina. Kõige masendavam on loomulikult see, et meie kaitseministeeriumi tegevus näitab täna avalikult, et oleme okupeeritud riik ja me peame saama rinderiigiks. Kas ikka peame?
kuidas need välisvisiidid meid aitavad. Koroonat nad ei aita tagandada, Reformierakonda korrale ei kutsu ja rahaliselt ka ei toeta sel raskel ajal. Kas üldse reisimine pole oraegu kohane.