Stenbocki maja, 21. detsember 2020 – Täna toimus Balti ministrite nõukogu Eesti eesistumise aja viimane Balti peaministrite kohtumine veebikeskkonnas, kus arutati võitlust COVID-19 pandeemiaga ning ühiste energeetika- ja taristuprojektide seisu. Kohtumisel osales ka Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.
Peaminister Jüri Ratas andis ülevaate Eesti eesistumise tegevusplaani täitmisest, mida kujundas väga tugevalt COVID-19. Samas jätkub tihe koostöö suurte energeetika- ja taristuprojektide, sh taastuvenergia osas.
„Mul on hea meel, et sel keerulisel aastal oleme oma naabritega olnud tegelikult väga tihedas suhtluses ja saanud pidada ka kaks füüsilist kokkusaamist ja neli videokohtumist,“ ütles Jüri Ratas.
Balti peaministrid tutvustasid oma riikide vaktsineerimisplaane ning reisijate liikumisega seotud olukorda, mida mõjutab nii Suurbritannias avastatud uue koroonaviiruse tüve levik kui ka kolme Balti riigi enda kasvavad nakatumisnumbrid. „Tõdesime, et oluline on jätkuvalt koordineerida piiriülest liikumist kolme Balti riigi vahel ja vajadusel ühiselt pingutada ka selle nimel, et Eesti, Läti ja Leedu kodanikel ja elanikel oleks võimalik Suurbritanniast lennuliikluse piirangutele vaatamata turvaliselt koju saada,“ sõnas Ratas.
Eesti peaministri sõnul kasvavad COVID-19 numbrid kõigis kolmes naaberriigis ja olime sunnitud piiranguid suurendama. „Kuid lootus peagi algavale vaktsineerimisele on suur. Vaktsineerimiskava on heaks kiidetud, me tegutseme tihedas koostöös kogu Euroopa Liiduga ja koordineerime oma tegevusi ka Läti ja Leeduga. Hea, kui Läti ja Leedu ühineksid ka Eesti-WHO digitaalse vaktsineerimispassi pilootprojektiga,“ toonitas Ratas.
Rail Balticust rääkides rõhutas Eesti peaminister, et Balti riikide ühine eesmärk on raudtee kiiresti valmis ehitada. Seda aitab saavutada suvine ülemkogu kokkulepe, millega tagasime Rail Balticu projektile lisarahastuse 1,38 miljardit eurot kolme riigi peale kokku.
Kohtumise teine osa algas energeetikale pühendatud aruteluga. Selleks liitus kohtumisega Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson, kes juhtis tähelepanu võimalustele, mida toob Balti riikidele kasvav taastuvenergia kasutuselevõtt, sh meretuuleparkide rajamine. „Balti riigid võtavad Euroopa roheleppe eesmärke tõsiselt ning nende panus on meie sihtide täitmiseks väga vajalik. Euroopa Komisjon tervitab plaane arendada Baltikumi avamere tuulepotentsiaali ja rajada ühiseid taastuvenergiaprojekte, näiteks Läti ja Eesti vahel. Peame vajalikuks ka sünkroniseerimisega edasi liikumist ning Euroopa Komisjon on Eestit, Lätit ja Leedut sellega mitmekülgselt aitamas,“ ütles Simson.
„Euroopa Komisjon otsustas hiljuti toetada projekti veel 720 miljoni euroga. Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga aastaks 2025 on meile kõigile prioriteetne strateegiline projekt,“ kinnitas Jüri Ratas.
Järgmisel aastal võtab Balti koostöö teatepulga üle Leedu, kelle peamisteks suundadeks on tihe koostöö Balti riikide vahel koroonavastases võitluses, suured ühised taristuprojektid, samuti koostöö julgeoleku valdkonnas ning idapartnerlus, eriti Valgevene rahva toetamine võitluses demokraatia ja inimõiguste eest.
Kohtumisel kirjutati alla ka ühisdeklaratsioonile:
https://www.valitsus.ee/sites/
palju on keegi suutnud oma otsustusvõimetusest vanureid teise ilma saata. Ikka kõigi heaolu ja rikkuse nimel.
Ma ei usu et meil oleks midagi Lätilt või Leedult õppida samuti on Poola ja Ukrainaga. On paremaid riike kellega kokku võtteid teha ja neilt õppida.
Sisepoliitikas oli kõik meil korras. Keskerakondlik valitsus tegi kõik mis võimalik meie inimeste heaks sellistes rasketes tingimustes. Kujutan ette mis oleks olnud reformistliku valitsuse ajal kus isegi tavalistes tingimustes vaesus aina kasvas.