Reedel arutati haigekassa korralisel nõukogu istungil haigekassa reservkapitali kasutusele võtmist 26,5 miljoni euro ulatuses ja sotsiaalminister Tanel Kiik teeb valitsusele ka vastava ettepaneku.
Reservkapitali plaanitakse kasutada terviseameti poolt nimetatud tervishoiuteenuse osutajatele koroonaga seotud lisakulude katmiseks ning vaktsineerimise tööjõukulude ja ravimite eest tasumiseks.
„Koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik on toonud tervishoiusüsteemile keerulised ja ettenägematud väljakutsed, mille tõttu on tervishoiuteenuste osutajatele tekkinud märkimisväärsed lisakulud. Reservkapitali kasutamine võimaldab hüvitada nii eriarstiabi töötasu COVID-19 patsientidega tegelevates osakondades, kolmanda astme intensiivravi osakondades kui ka erakorralise meditsiini osakondades,“ selgitas Kiik. „Samuti hüvitatakse haiglavõrgu arengukava haiglatele ja kiirabipidajatele ületundidega seotud kulud, sest osa personali on haigestunud või eneseisolatsioonis ning paljud tervishoiutöötajad peavad tegema lisatunde.“
„Käesoleva otsusega suurendatakse ka nõuandetelefoni testile suunamise võimekust ning tasustatakse perearste vastuvõtuajaväliselt valvekeskuses töötamisel ja täiendava tööjõu eest nimistu juures, kui perearst või -õde on kas haigestunud või määratud isolatsiooni. Lisaks võimaldab reservkapitali kasutamine osta COVID-19 ravimeid ning tasuda COVID-19 haigusega seotud vaktsineerimise tööjõukulusid,“ sõnas Kiik.
Haigekassa reservkapitali moodustamist reguleerib haigekassa seadus. Tegemist on haigekassa eelarvevahenditest moodustatava reserviga, mis on mõeldud makromajanduslikest muutustest tekkivate eelarveriskide vähendamiseks. Reservkapitali suurus on 5,4 protsenti haigekassa eelarvemahust ja reservi nõutava tasemeni viimine toimub üldjuhul eelnevate perioodide jaotamata tulemi arvelt.
Haigekassa reservkapitali võib kasutusele võtta vaid erandkorras sotsiaalministri ettepanekul valitsuse korraldusega.
Haigekassa reservkapitali suurus on 86 miljonit eurot, millest planeeritakse kasutusele võtta 26,5 miljonit. Haigekassa finantsvaldkonna eest vastutav juhatuse liikme Pille Banhardi sõnul võetakse reserve kasutusele alati väga läbimõeldult.
„Praegu on selge, et maksulaekumine tuleb prognoositust madalam, samas on selle aasta esimestel kuudel tervishoiukulud seoses COVID-19 haigestumisega endiselt kõrged ning nende kulude katmiseks ongi vaja lisaraha,“ rääkis Banhard. „Seejärel peaks haigus hakkama tänu vaktsineerimise mõjudele taanduma ning eelmine aasta näitas, et ka kevad ning suvi vähendavad nakatumist jõudsalt. See omakorda aitab kõik kaasa ka majanduse järkjärgulisele taastumisele.“
Haigekassal tuleb 2022. aastal reservkapitali maht seadusega ettenähtud suuruses taastada.