Haridus- ja Teadusministeerium otsib direktoreid kuuele riigikoolile

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas välja avalikud konkursid viiele riigigümnaasiumile ning Tallinna Muusika- ja Balletikoolile direktorite leidmiseks. Uued juhid hakkavad tegema ettevalmistustöid järgmisel ja ülejärgmisel aastal valmivate koolide käivitamiseks ja koolimeeskondade moodustamiseks.

Haridus- ja teadusministri Jaak Aabi sõnul on tal hea meel, et ministeerium saab pakkuda suure ühiskondliku väärtusega ametikohti nii Tallinnas ja Harjumaal kui ka Lääne-Virumaal. “Riigigümnaasiumidest on juba saanud omaette kvaliteedimärk ja ma kutsun üles liituma riigigümnaasiumide juhtide perega neid, kelle südameasjaks on noortele parimate haridusvõimaluste loomine ja noorte toetamine aktiivseks ühiskonnaliikmeks saamisel. Seekaudu on võimalik kaalukalt panustada Eesti tulevikku,” sõnas minister. Ta lisas, et kandideerima on oodatud visioonikad juhid, kes väärtustavad koostöist haridusjuhtimist ja on avatud keskhariduse arendusvõimalustele.

Uusi juhte otsitakse kuuele riigikoolile: 2022. aasta sügisel alustavale kolmele uuele riigigümnaasiumile – Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumile, Laagri Riigigümnaasiumile ja Rakvere Riigigümnaasiumile. Aasta hiljem valmivatele Tallinna Pelgulinna ja Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumidele otsitakse juhte samaaegselt esimese, Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumiga, et tagada sünergia kolme kooli vahel juba kõige varasemal etapil. Samuti on avatud konkurss Tallinna Muusika- ja Balletikooli direktori leidmiseks.

Riigigümnaasiumidele ehitatakse uued, nüüdisaegse lahendusega õppehooned, mis on projekteeritud gümnaasiumiastme õpilaste tarbeks. Seetõttu saavad koolid pakkuda parimaid võimalusi õppija vajadustele vastavaks õppeks ja õpetaja tööd toetavaks töökeskkonnaks. Uute koolijuhtide esimene töö on õppetöö planeerimine, õpetajaskonna värbamine ja koostööpartnerite otsimine.

Laagri Riigigümnaasiumisse ja Rakvere Riigigümnaasiumisse on kavandatud kuni 540 õppekohta, igas Tallinna Riigigümnaasiumis hakkab õppima ca 1000 õpilast. Eelmisel nädalal asutati kaks Tallinna riigigümnaasiumi ja Tallinna Muusika- ja Balletikool ka juriidiliselt. Tõnismäe Riigigümnaasiumi juriidiline moodustamine on ettevalmistamisel.

2022. aasta sügisel avab uksed ca 700 õpilaskohaga Tallinna Muusika- ja Balletikool, mis luuakse Tallinna Muusikakeskkooli, G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli baasil. Nendes koolides omandab haridust enam kui pool Eesti tulevastest kutselistest muusikutest ja tantsijatest. Üle-eestilise vastuvõtuga muusika- ja tantsuhariduse tippkeskusele otsitakse direktorit, kes seniseid traditsioone väärtustades juhib maailmatasemel õppe-, harjutus- ja esinemistingimusi pakkuvat ühendasutust.

Aastaks 2023 tegutseb Eestis 26 riigigümnaasiumi, sh igas maakonnas vähemalt üks. Riik loob seega ca 12000 gümnaasiumi õppekohta. Täna tegutseb 16 riigigümnaasiumi, kus on 5760 õppekohta. Lisaks juba mainitud koolidele alustavad järgmisel õppeaastal riigigümnaasiumid Tabasalus ja Saaremaal, 2023. aastaks on planeeritud kaks riigigümnaasiumi Narva, samuti on sõlmitud kokkulepe Rae valda riigigümnaasiumi asutamiseks.

2 kommentaari
  1. Täiesti 2 kuud ago
    Reply

    arulage nõukogulik suurkolhoosistamine. Kool peab ennekõike olema õpilasesõbralik. Isegi suures koolis ei tohiks olla üle 2 rööpklassi. See ei lubaks suuremat keskat kui 350-le õpilasele.
    Kuid juhatajaks sinna läheb selline tüüp, kes on valmis peksa saama. Sest võim koolis pole õpside ega juhataja käes, vaid endiselt laste ja nende vanemate käes. Ning nende kaebused teevadki elu koolides võimatuks.
    Vähesed juhatajad peavad oma aega vastu.

  2. See 1 kuu ago
    Reply

    pahn, millega on seni hakkama saanud Repss ja tema eelkäijad, on lihtsalt jube ning mõistusevastane. Jaaguke on selle totra tegevuse ohver, kuid arvestades ka tema kanget iha võim rahvale kaugemaks teha, on ka tema ette vastutav.
    Kõik need suured koollaudad tuleb laiali peksta ja inimväärne õpetamine sisse viia. Klassis ei tohi olla üle 15 õpilase! Muidu kujuneb selle lauda tunnist tavaline loeng, kus õps loeb ümber õpikut. Lapsed alates 4ndast klassist peavad õppima ISE! Koolis käivad nad ainult ande- ja rakendustundides 2…3 korda nädalas. Samuti nagu 4…6 õpilast seminarides, kus arutatakse õpitut ja õpitavat õpsi nõuandel. Kes pole suuteline ise õppima, pole ka teadusliku mõtlemisega ning kõlbab vaid mustatööliseks ja mõne poliitbande plakatikleepijaks ja mõni ehk ka ministriks. Sest siis ta oma lolluste eest ei vastuta.
    Kuid ülejäänute õppimistahteliste ja -võimaliste jaoks oleks haridusel oma koht ning seda ei labastataks mingi ühtlustamisega nagu täna, kus jobusid veetakse 9nda klassi tunnistuseni, et siis visata töötute maailma, kus mõni saab ehk õnnekombel labida või hangu kätte.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.