Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul sõltus Porto Francole linnalt eraldatava maa hind selle kasutusotstarbest ning linna sisekontroll ei tuvastanud Porto Franco arenduse menetluses linna poolt ühtegi rikkumist, ebaloogilisust või kellegi seadusevastast sekkumist.
Kõlvarti sõnul uuris Porto Franco asjaolusid linna sisekontroll, kelle akt läheb ka avalikustamisele. “Porto Franco arenduse alune maa oli müüdud arendajatele juba 20 aastat tagasi. Eesmärk oli leida investor, kes suudaks arendusse panustada piisavalt suure summaga ja et linn ei peaks ise investeerima,” avas Kõlvart kõnealuse kinnistu tausta.
Porto Franco pole Kõlvarti sõnul esimene arendaja, kes selle maaga seotud on, ning pikkade aastate jooksul on muudetud ka arendusega seotud tingimusi. “See tee, millele oli seatud servituut, asub linna maal, mida ongi vaja kasutada avalike huvide rahuldamiseks. Selliselt olid seatud ka tingimused, et oleks tee ja autod läheksid maa alla ning maa peale oleks ehitatud promenaad. Mõlemad tingimused olid seatud avaliku huvi rahuldamiseks,” ütles Kõlvart.
“Mis on siis see niinimetatud soodustus, mida arendaja linnalt sai? Arendaja sai kohustuse investeerida ja maksta selle eest. See on asja sisu,” ütles Kõlvart. “Peamine leidmotiiv, mida praegu arutatakse, on see, et nagu oleks esialgu nõutud arendajalt 800 000 eurot ja pärast nõustus linn 300 000 euroga. Aga sellised asjad ei käi turu tingimustel. Ei arutatud, kas 800 000 on suur hind ja 300 000 väike. Arutati, millist metoodikat tuleb rakendada, et maale hinda välja selgitada,” selgitas Kõlvart.
Metoodika, mis tõi hinnaks 800 000 eurot, lähtus Kõlvarti sõnul sellest, et see maa, mida linn arendajale eraldab, on ärimaa. “Ehk sinna saaks arendaja ehitada mingid äri- või eluhooned. Kuid metoodika, mis andis lõpuks maatüki hinnaks 300 000 eurot, lähtus sellest, et tegemist on transpordimaaga. Ehk sinna saaks ehitada vaid teed, mida ka nüüd tehakse vastavalt lepingule,” ütles Kõlvart.
Kui Kõlvarti sõnul tekib küsimus, kuidas sai linn kõnealuse maatüki hinnaks 300 000 eurot, siis vastus on lihtne – samas kõrval on arendus, kellele linn oli andnud maa sama metoodikat kasutades ehk tegemist oli transpordimaale servituudi seadmisega. “Ja selle valemi tõi välja eksperdina kinnisvarabüroo, mistõttu polnud vaja Port Franco maatüki osas enam uut hindamist tellida,” lisas Kõlvart.
Mis puudutab asjaolu, et linn ei ole rakendanud Porto Franco suhtes leppetrahve, siis Kõlvarti sõnul ongi üldine praktika selline, et leppetrahve määratakse siis, kui on tegemist avaliku huviga. “Kui näiteks arendaja teeks enda ärihooned valmis, kuid teed selleks ajaks pole, siis sellisel juhul alati trahvitakse. Kui aga arendaja ei saa enda arendusega hakkama ehk sellega, mis tooks talle tulu, siis selles osas on leppetrahvi osa läbirääkimiste koht,” selgitas Kõlvart.
Tema sõnul andis Porto Franco arendaja juba aasta varem teada, et ta ei jõua oma arendusega tähtajaks valmis. “Siiski ei saa öelda, et Porto Francot puudutav menetluskäik ja otsustusprotsess oleks kriitikavaba. Tegelikult linn peaks algusest peale ettevõtjale esitatavad nõudmised läbi kaaluma ning algusest peale oleks pidanud olema kasutatud õige metoodika. Ja teiseks on kogu see protsess võtnud liialt kaua aega,” tõdes Kõlvart.
“Kuid see on üldine probleem. Meil tihti erinevates valdkondades, eriti mis puudutab linna vara või planeerimist, võtavad menetlused liiga palju aega. Seda tuleb tunnistada ja sellega tuleb ka tegeleda,” ütles Kõlvart.
Tema sõnul ei tuvastanud sisekontroll, et keegi väljastpoolt linnavõimu oleks sekkunud Porto Franco menetlusprotsessi, samuti seda, et korruptsioonikahtluse alla sattunud Keskerakonna endine peasekretär Mihhail Korb oleks kuidagi selle menetlusega seotud olnud. “Ka ei tuvastanud sisekontroll, et see protsess oleks olnud kuidagi erakordne või et vahepeal oleks käivitatud mingi protsess, mis poleks tavapärane,” ütles Kõlvart.
Sisekontroll tegi Kõlvarti kinnitusel väga põhjaliku töö ning läbi analüüsiti ka sisekommunikatsioon ehk see, kuidas erinevat ametnikud antud menetluses omavahel suhtlesid.
BNS
Kas nüüd ka need karistada ei saa kes valetasid ja vassisid. Aga reformierakondlased on harjunud oma võimuihas süüdistusi vorpima. Kuidas võis küll peaminister Ratas kontrollimata antud olukorda ajada valitsust laiali–selleks polnud ju mingit põhjust.Reformierakondlased tahtsid ka linnapeast lahti saada kuigi ta pole milleski süüdi. See oli järjekordne reformierakondlste paletung et võimu saada. Ja näe imet saidki. Kuidas küll võisid keskerakondlased nendega liituda olles pidevalt nende valesüüdistuste ohvrid. Ja nüüd Ratas on hakanud Venemaad süüdistama ja tundma kaasa poliitikule kes tegutseb Venemaal valitsuse vastaselt ja kes on mitmel korral olnud kohtulikult kariatu. Lavastati mõrgitusstsenaarium ja ehk taheti väljaspoolt saata teda Venemaa rahu häirima. Tekitab ju kadedust et mitmetes riikides möllavad tänaval inimesed aga Venemaal on rahulik.
ongi huvitav jah, kuidas ratas sisuliselt samal päeval. kui kapo oma jutuga välja tuli, kohe valitsust lammutama kukkus. ilmselge tellimustöö kapole, pea-asi et oleks ajend oma koalitsiionikaaslased reeta. see muidugi mingi vahevalitsus tuleb, selge on aga see, et ratases peaministri ainest pole, sisutu põhulõug!