Peaminister Jüri Ratase 29.4.19-26.1.21 juhitud valitsuse töö ülevaade ja statistika

Peaminister Jüri Ratase juhitud teine valitsus jõudis oma ametiajal pidada kokku 139 istungit ja 115 kabinetinõupidamist. COVID-19 kriisi juhtimise kõrval jõuti ära teha 68 protsenti tegevusprogrammiga selleks perioodiks ette nähtud tööst. Muu hulgas kiideti Ratase teise valitsuse ajal heaks erakorraline pensionitõus, jätkati riigireformiga, samuti möödus edukalt Eesti esimene aasta ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmena.

Valitsuse istungid

Valitsuse esimene istung toimus 2. mail 2019. Kokku on toimunud 139 istungit, neist 52 erakorralist, millest omakorda 34 sidevahendite kaudu.

Valitsus arutas istungitel kokku 1487 päevakorrapunkti ning kehtestas 179 määrust ja 710 korraldust. Riigikogule esitas valitsus 156 seaduseelnõu ja 33 Riigikogu otsuse eelnõu ning andis arvamuse 72 Riigikogus algatatud seaduseelnõu kohta.

Valitsus pidas 6 väljasõiduistungit, need toimusid:
29. augustil 2019 – Võrumaal Piusa kordonis, kui valitsus tutvus piiritaristu rajamisega.
19. septembril 2019 – Eesti Pangas. Istungiga märgiti ära Eesti Panga 100. sünnipäeva ning 75 aasta möödumist Otto Tiefi valitsuse tegevusest.
26. septembril 2019 – Läänemaal Põgaris. Istungiga märgiti ära 75 aasta möödumist Otto Tiefi valitsuse tegevusest. Istung toimus kohas, kus toimus Otto Tiefi valitsuse viimane istung.
5. detsembril 2019 – Tartu Ülikooli peahoones. Väljasõiduistungiga tähistati rahvusülikooli 100. sünnipäeva.
10. septembril 2020 – Lääne-Virumaal Sagadi mõisas, kus valitsusliikmed arutasid 2021. aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia 2021–2024 eelnõusid.
26. novembril 2020 – Toimus valitsuse istung kaitseministeeriumis, kus arutati riigikaitsega seotud küsimusi.

Eriolukord 12. märts – 17. mai 2020

12. märtsil 2020 kehtestas valitsus eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut Eestis. Eriolukorra ajal toimus 26 valitsuse istungit, neist 17 olid erakorralised, millest omakorda 11 toimusid sidevahendite kaudu.

2020. aastal kujunes tavapäraseks, et pea igal valitsuse istungil osalesid mõned ministrid videoühenduse kaudu. 10. detsembril 2020 toimus valitsuse istung esmakordselt ainult videoühenduse kaudu.

Valitsuse kabinetinõupidamised

Peaminister Jüri Ratase juhitud teine valitsus pidas 115 kabinetinõupidamist. 2020. aastal toimusid kabinetinõupidamised tavapärase ühe korra asemel kaks korda nädalas.

71 kabinetinõupidamisel oli vähemalt üheks päevakorrapunktiks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud küsimused. Kõige pikem kabinetinõupidamine toimus 21. detsembril 2020, kestes koos vaheaegadega 15 tundi ja 40 minutit. Nõupidamisel arutati ja otsustati muu hulgas pühadeaegsete piirangute üle kogu Eestis ning rangemate piirangute üle Harjumaal ja Ida-Virumaal.

Koalitsioonileppe ja tegevusprogrammi täitmine

Kuigi COVID-19 kriisi lahendamine mõjutas valitsuse ja ministeeriumide töökorraldust, tehti pidevalt tööd koalitsioonileppes kokkulepitud ülesannete täitmiseks.

Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa Erakonna koalitsioon oli seadnud kokku 355 valitsusliidu aluspõhimõtet. Tegevusprogramm uuendati 6. juunil 2020. Tegevusprogrammis oli perioodil mai 2019 kuni jaanuar 2021 ette nähtud kokku 405 ülesande täitmine. 25. jaanuari seisuga on täidetud 277 ülesannet, mis moodustab 68 protsenti selleks perioodiks planeeritust tööst. Hilinenud või pooleli jäi 128 ülesande täitmine.

Mõned valitsuse olulisemad tegevused prioriteetide lõikes aastatel 2019-2020

Peresõbralik Eesti

Kiideti heaks lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019–2023.

Algatati „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamine, mille eesmärk on leppida laiemalt kokku, kuidas toetada eesti rahva kestlikkust, saavutada ühiskonnas suurem sidusus ja ühtekuuluvustunne, kaasata rahvuskaaslasi senisest enam Eesti ellu ning soodustada tagasipöördumist.

Sidus ühiskond

Esitati Riigikogule arvamuse avaldamiseks „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ eelnõu. Rahvatervise poliitika peaeesmärk on pikendada Eesti inimeste eeldatavat eluiga ja tervena elatud aastate arvu ning vähendada ebavõrdsust tervises.

Esitati Riigikogule arvamuse avaldamiseks „Eesti keele arengukava 2021–2035“. Arengukava üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist.

Kiideti heaks kogumispensioni teise samba reform.

Teadmistepõhine majandus

Valmis „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“.

Kuulutati välja Eesti esimene taastuvenergia vähempakkumine.

Esitati Riigikogule arutamiseks valminud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“. Arengukava üldeesmärk on järgmine: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Arengukavas seatakse sihiks teadus- ja arendustegevuse ühiskondliku ja majandusliku mõju suurendamine, sealhulgas teadmusmahukusele tuginev tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv ning teadmussiirde võimekuse kasvatamine.

Tõhus valitsemine

Töötati välja regionaalpoliitika programm.

Riigireformi osana jätkati riigiametite konsolideerimisega. Moodustati haridus- ja noorteamet, põllumajandus- ja toiduamet, transpordiamet ning keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni ühendamisel keskkonnaamet.

Kiideti heaks hoonete pikaajalise rekonstrueerimise strateegia, mille eesmärk on parandada järgneva kolmekümne aastaga ligi 80 protsendi Eesti elanike kodude ja töökohtade tingimusi.

Vaba ja kaitstud riik

Möödus Eesti esimene aasta ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmena, kus tõstatati Eesti jaoks olulisi küsimusi ning tugevdati seeläbi liitlassuhteid ja Eesti digikuvandit.

Eesti sai ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks 2020-2021.

Viidi edukalt läbi Põhja- ja Baltimaade koostööformaadi (NB8) ja Balti Ministrite Nõukogu (3B) eesistumine 2020. aastal.

Balti riikide ja Poola valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni president allkirjastasid Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimise projekti poliitilise tegevuskava.

Viidi läbi virtuaalne Kolme Mere Algatuse viies tippkohtumine ja veebifoorum, mille keskmesse tõi Eesti targa ühenduvuse, mis aitab info efektiivsema kasutamise, digilahenduste loomise ning andmevahetuse edendamise kaudu leida viise taristut tõhusamalt kasutada.

Loodi piirivalve osakond eraldiseisva struktuuriüksusena politsei- ja piirivalveameti koosseisus.

5 kommentaari
  1. Nii 1 kuu ago
    Reply

    iüri Ratase valitsus tegi väga palju head selles pole kahtlustki kuigi teda segati ja ega ponud kerrge taastada seda kõike mida tegid valesti tema eelkäijad.Aga nüüd hakatakse tegema koostööd erakonnada kelle valitsemise ajal vaesus aina kasvas ja kogu aeg süüdistati tublisid inimesi.Ei tea kas Reformi tagatuba läheb nüüd erru sest enam pole mõtet valesöödistusi välja mõelda–võim on käes.

    • Kuna eestlased on metsarahvas siis Eesti elukeskkond tuleb viia looduse keskele metsadesse.
      Tuntud Permakultuuri idee saadi sellest,et Inkade linnad asusid metsas. Neil polnud euroopalikke lagedaid haritavaid maid.
      Inkad tootsid toitu loodusega kooskõlas,nemad ei raiunud metsi maha selleks,et seal hakata toitu tootma.
      Kui eurooplased okupeerisid nende maa siis raiuti mets maha,tekitati lagedad põllud.

      Eesti elukeskkonna viib tagasi maale looduse keskele tasuta elekter ja kütus:
      Bensiini ja diisli asemel kasutatakse vesiniku sisepõlemis mootoreis ehk siis paaki valad vett :
      https://youtu.be/HQC3bjrkNCA

  2. Tt 1 kuu ago
    Reply

    Inimene kes näitas,et kokkulepped tema jäoks ei kehti.Salakaval,reedab kohe kui see Temale kasulik on. Kasvult suur aga vaimult kääbus. Mine ja ära enam tagasi tule.

  3. Eve 1 kuu ago
    Reply

    j.Ratas oli loomulikult palju parem peaminister kui Ansip või Rõivas ja kahju on et valitsuskoalitsioon läks laiali sest põhjust polnud. Mõnede reformierakondlaste tegevus oli kohatu ja need süüdistused kohatud.Paistab et Ratas ei kaitsnud omasid aga ka arusaadav sest siis oleks leitud kohe süüdistus. Mulle hakkas meeldima EkRE, aga varem meeldis SDE aga viimasel ajal meeldis vähem. Teist sellist erakonda pole nagu on Keskerakond aga ehk oleks parem liit ikkagi sotside ja ekrelastega.

  4. Jah 1 kuu ago
    Reply

    Muidugi on J.Ratas viisakas, tark, hooliv ja igati tubli poliitik. Ta suutis 4 aastat endast kõrvale hoida süüdistusi aga lõpuks ikka sai valesüüdistuse mis lõhkus valitsuse.Ainult ma ei mõista mis sunnib teda sekkuma Valgevene poliitikasse. Ma ei mõista kuidas võib kaasa tunda Navalnõile kes on ka varem karustatud olnud kelmuste pärast. See mürgitamise stsenaarium oli välismaa abiga nii loomulikus meiterdatud. See inimene provotseeris rahutusedm mobiliseeris tänavale õpilasi kes muidugi viga ei saanud. Ühe lapse nägu värviti punaseks nagu oleks veri. Navalnõi koht on vanglas ja kaastunet talle avaldada pole õige. Aga ma tunnen kaasa küll USA korrakaitsjatele kes said viga kui rahvas möllas ja muidugi on neist ka kahju sest ka nende seas oli hukkunuid. Prantsusmaal ja Inglismaal olid ka inimesed tänaval aga kõige rokem provotseeriti tänavarahutusi Venemaal kus oli varem rahulik elu. Tahetakse Venemaad nõrgestada. Aga valitsusevastane tegevus on karistatav ja segaduse korraldajaid Venemaal ootab õigusega vangla. Jätkem teised riigid rahule sest meil on edal riigis küllalt probleeme ja ebaõiglust.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.