Mölder: põlevkivist ei saa loobuda enne varustuskindluse tagamist

Narva Elektrijaamad. Foto TOOMAS HUIK/SCANPIX

Keskkonnaminister Tõnis Mölder (KE) kinnitas kolmapäeval, et põlevkivielektri tootmisest Ida-Virumaal ei loobuta enne, kui Eesti energiajulgeolek ja varustuskindlus on tagatud, edastas rahvusringhääling.

Mölder rääkis ETV saates “Esimene stuudio”, et valitsuse plaan põlevkivielektri tootmisest loobuda ei toimu üleöö ning see samm peab olema väga kaalutletud.

“See, et me oleme pannud koalitsioonis paika pikad eesmärgid, ei ole vale, sest me näeme, et põlevkivisektor tänasel kujul pikas perspektiivis ei ole enam jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline senise tehnoloogiaga, sellistes tingimustes,” sõnas minister.

Mölder kinnitas, et ühtki sammu põlevkivielektri tootmisest loobumiseks ei tehta enne, kui Eesti energiajulgeolek ja varustuskindlus on tagatud.

“Ma arvan, et enne, kui ei ole välja töötatud alternatiivseid lahendusi niimoodi, et Eesti ei jääks sõltuma mõnest naaberriigist oma energia saamise mõttes, põlevkivitööstust sellisel kujul ei sulgeta. Küll aga me teame seda, mis on ka väga oluline, et koalitsioonis on selles osas ühisosa leitud, on see, et Euroopa Liidust tulevad vahendid, õiglase ülemineku fond ja kõik see, on ikkagi mõeldud just nimelt Ida-Virumaa tarbeks ja just selleks, et õiglane üleminek, põlevkivist väljumine saaks olema võimalikult valutu,” rääkis minister.

Ta selgitas, et Ida-Virumaale tuleks põlevkivitööstuse asemel luua uus majanduskeskkond, mis loob uusi töökohti ja aitab samas Eesti kliimapoliitika eesmärke ellu viia.

Valitsuse otsuse järgi suunatakse kliimaneutraalse majanduse meetmena õiglase ülemineku fondist 340 miljonit eurot tervenisti Ida-Virumaale. Mölder tunnistas, et konkreetset plaani valitsuses selle raha kulutamiseks veel ei ole.

Ministri hinnangul oleks Eestis energia varustuskindluse tagamise alternatiiv põlevkivi asemel taastuvenergia. Minister ütles, et Eesti on teinud viimase 15 aastaga päikese- ja tuuleenergeetikas suured sammud edasi.

“Ma olen nõus, et see ei taga sajaprotsendilist varustuskindlust ja energiajulgeolekut. Kui on ainult see, siis me jääme sõltuma paljuski põhjanaabritest ja teistest lähiriikidest,” tõdes ta samas.

Vastates küsimusele, kas tuumajaam oleks Eestis taastuva energia kõrval hädavajalik, ütles Mölder, et ekspertide töörühm asub seda hindama.

BNS

8 kommentaari
  1. Almar Glustsenko 3 nädalat ago
    Reply

    Tubli, Mõlder.

    Nüüd on vaja veel endale veidi tuhka pähe raputada ja teha Ka-Ka-juut Everausiga Riigikogus 5G-d menetlevale komisjonile selgeks, et 5G-st tuleb loobuda, sest meil ei ole miskit kiiret juudistatud e-ilmaruumis veel kiiremini põhjendamata “covid”-juudistamise ja vaktsiiniga kiipimise konksu otsa, senisest veel kiiremini sattumisega,

    sest EI SAA KÕRVALDADA OHTU, KUI EI SAA TAGADA, ET JUUDISTATUD RIIGIKOGU VABAMÜÜRLASED EI TAHA SIND VAKTSINEERIDES HOOPIS E-KIIPIDA JA 5G KAUDU HILJEM JUUTE VALIMA MÕJUTADA NING SELLEGA ABRAHAMFOXMANLIKULT JA MIHHAILSHNEERSONLIKULT ENDA PÄRISMAIST HÕIMU SURMAMA.

    • Eesti tarbeks piisab kolmest tuulepargist millede tuulikud on 200 meetri kõrgused sest seal on tuult alati.
      Teine variant on päikesepaneelide jaam mille pindala on Sirtsu soo suurune.

      Taastuvenergia tasu on vargus.

    • Eesti riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia ja Eleringi elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia ja Elering
      on riigiasutused mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.

    • Lisaks rahatrükkimisele
      inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil.
      Nii kuis tõstetakse elektrivoolu hinda siis automaatselt kerkivad hinnad teenustele ja toodetele aga palgad ei kerki.

      Viimati Isamaa tõstis elektrivoolu hinda 400 % !!! millega tekitas tohutu inflatsiooni.

      Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?
      Einar Eiland, EMÜ majandusmagister
      Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.

      Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.

      Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.

      Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.

      Naudi roosasid prille

      Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.

      Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.

      Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.

      Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.

      Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.

  2. Ise 3 nädalat ago
    Reply

    arvan, et meil peaks säilima põlevkivikaevandamine umbes 2 miljoni tonniga aastas. Kuid kogu toodang läheks keemilisse ümbertöötlemisse. Põlevkivi tuleb lõhestada elementideks ja siis neid sihipäraselt kasutada paljude toodete tootmises. Nt kunagi Kiviõli keemiatehases nägin, kuidas tuhast pressiti kokku kergeid vahendeid ja asju.
    Üldse pole kuulda, et põlevkivi elemente kasutataks ravimitööstuses ja plastitootmises.
    Kindlasti ei tohi põlevkivist toota õlisid, kuigi see tundub olevat kõige lihtsam ja algelisem ning midagi ikka saab.
    Ning lõpetada tuleb ka põlevkivi põletamine. See on puhas raiskamine. Mäletan ise elu Kohtla-Järvel, kuid meile söe asemel toodi kütmiseks põlevkivi. Umbes kolmandik jäi pärast põlemist pahna järele, majade otstes võimutseisd suured hunnikud, sest iga korter tassis oma jäägid sinna. Talvel sai sealt isegi kelguga alla lastud.
    Kuid 2 miljonit oleks vajalik kaevandamise kogemuse säilitamiseks. Sest kui me seda ei teeks, oleks me nullis ning siis peaks ka lihtsamaid insenere ja vahendeid sisse hakkama ostma. Muus maailmas aga põlevkivi töödeldakse, järelikult saaksime just meie olla nende õpetajad ja sealt ka kasu saada.
    Nii et iga aasta 2 miljonit tonni vähem kaevandada ja 8…9 aasta pärast oleme kestva 2-miljonilise tootmise juures. Samas on ka päikese, tuule, puidu, merelaiinete, turba kasutamine elektritootmiseks olemas ja põlevkivi ära põletada pole vajagi.
    Aga põhihäda on selles, et Tõnis on ajutine politikaan, põlevkivi piirangukava vajab aga vaadet ka aastasse 2030 ja 2040. See aga ületab juba meie bandede kismade korduvaegu mitmekordselt ja 10 Tõnist jõuab samal kohal rahvast petta, ise mingit kasu toomata.

  3. Keskerakondlase Andro Roosi Teeme ära

    Rahvas peab rajama omale riigi. Riik peab rajama vundamendi ühiskonna Maslow püramiidile. Seejärel peab riik ehitama sellele vundamendile Maslow püramiidi I korruse, tagades kõigile ühiskonnaliikmetele nende materiaalsete ja füsioloogiliste põhivajaduste rahuldamise. Selleks peab riigil olema ja rahvaettevõtte printsiibil toimima oma energiatootmise, oma elamute rajamise (ja mitte mingisuguste riigiüürimajade ehitamiseks, vaid inimestele päriskodudeks), oma metsavarumise ja töötlemise, oma maavarade varumise ja töötlemise, oma toidu kasvatamise ja töötlemise trustid jne. Need trustid – rahvaettevõtted peavad tagama, et elanike põhivajadused on rahuldatud, et tekiks juurde ühiskondlikku kapitali, mille arvelt vähendada maksusid ja maksukoormust, mis oleksid etalonina eeskujuks kõigile teistele riigis tegutsevatele ettevõtetele ja mis aitaksid luua Eesti inimestele sellega eeltingimused ühiselt saavutada Maslow püramiidi II, III, IV jne astmete vajadusi ja eesmärke, millega Eesti võiks riigi ja rahvana olla eeskujuks tervele maailmale!

    Teeme ära, Eesti rahvas!

  4. robert 3 nädalat ago
    Reply

    Androga võiks isegi nõus olla kuigi eesmärgid tunduvad natuke ulmelised Kahjuks meil ei iitsatatagi ühest kurvast tõsiasjast Meie riigi majandus ei suuda oma riiki ülal pidada Häbiväärne et 30 aastat pärast taasiseseisvumist eksisteerime vaid tänu EL almustele mida maksavad teised riigid sh Soome Ja oleme isegi uhked selle almuse üle Pätsi riik ei saanud kelleltki almust Elati tagasihoidlikult kuid omal leival Oleks siis veel et abiraha mõistusega kasutataks Tervishoiusüsteem muudkui valab betooni aga perearstile saad 2 nädala pärast Jagub ka sullerdajatele tasku olgu need siis juhtpoliitikud või kohalikud füürerikesed Ei paista valgust selles korruptsiooni mädasoos Kurb lugu

  5. tõnn 2 nädalat ago
    Reply

    olen kahjuks juba üle 80, ei näe, kuidas te oma rohepöördega käpuli käite. oli vist juba 6-7 klassis (stalini ajal), kui meile tehti segeks, et igiliikur kui selline on võimatu, nüüd aga plaanite vett ülesse pumbata (kuhu?) ja pärast lasta alla voolata läbi “vesiveski”, muidugi saab nii voolu, aga mitu % sellest, mis kulus ülesse pumpamideks. sama selle vesiniku tegemisega. paneks õite jõed tagurpidi jooksma?
    aamen

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.