Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi vastulause Eesti Päevalehe neljapäevasele juhtkirjale “Kesknoorte karjäärimudel ei toimi”

Andre Hanimägi

2005. aastal astub Keskerakonda Lääne Politseiprefektuuri prefekt, kellest saab siseminister Andrus Ansipi juhitud valitsuses. See mees on Kalle Laanet, Reformierakonna tipp-poliitik, tänase valitsuse kaitseminister.

16 aastat hiljem on Keskerakond toonud taas oma ala professionaali juhtima siseministeeriumit. Milline poliitiline karjäär saab olema Põhja prefektuuri endisel prefektil Kristian Jaanil näitab aeg, kuid kahtlemata oli tegemist juba täna positiivse valikuga ministritoolile.

Vastukaaluks eilsele Eesti Päevalehe juhtkirjale tuleks aga küsida, kas see on ikka lühike pink, mis tõi Jaani olukorras, kus Keskerakonda kuuluvad muu hulgas kõrged endised politseitöötajad ning väga sobivad ministrikandidaadid Kalle Klandorf ja Jaan Toots.

Või on küsimus hoopis selles, et Keskerakond on kauaaegseid liikmeid ja noortekogu rolli hinnates soovinud alati tuua ja toonudki Eesti poliitikasse ka uusi mõtteid ja nende teostajaid?

Uus pole paha

See, et Põhja prefekt Kristian Jaani ja pikalt välisteenistuses töötanud Eva-Maria Liimets nõustusid lühikese etteteatamise ajaga oma elus kannapöörde tegema, näitab igati Keskerakonna tugevust. 2018. aastal tõi Keskerakond riigihalduse ministriks erasektori kogemusega ning ühiskondlikes ja heategevusega seotud projektides aktiivselt tegutseva Janek Mäggi. Kuid Keskerakond ei ole kahtlemata ainus, kes on hinnanud juba end oma valdkonnas tõestanud inimesi vääriliselt ka poliitikas.

EKRE poolt oli positiivne tuua eelmisesse valitsusse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri positsioonile IT-sektoris erinevatel ametikohtadel üle 20 aasta töötanud Kaimar Karu. Eesti ettevõtjate arvates sai Karu oma tööga hästi hakkama. Tema tegevuse iseloomustamisel on e-Eesti nõukogu liige Linnar Viik öelnud, et “see üle pika aja selline värskem sõõm Eesti digitaalvaldkonna arengusse”. Kaimar Karu tööd tunnustas kõrgelt ka opositsioon, paraku hindas perekond Helme Eesti riigi arengust kõrgemalt EKRE fundamentaalseid väärtusi ja Karu oli sunnitud taanduma. Küll aga sirge seljaga ja püstipäi.

Erasektori kogemust on ministriametisse toonud ka Reformierakond. Taavi Rõivase esimesse valitsusse kaasati rahandusministriks Maris Lauri ning väliskaubandus- ja ettevõtlusministriks Anne Sulling. Aastatel 2015-2016 sai sotside esindajana ettevõtlusministri ametis töötada Liisa Oviir, kes eelnevalt suurettevõtetes juristina töötas.

Seega väide, et ligi 15 000 liikmega erakonnas valitseb liidrite puudus, mille tõttu tuli valitsusse ministreid otsida väljastpoolt erakonda ei pea paika. Ütlevad ju ka erinevad juhtimisteooriad, et kursis tuleb olla ka väljastpoolt tuleva infoga ning uute inimeste kaasamine ja nende silmaring tuleb kasuks. Samasugune loogika võiks kehtida ka erakondade puhul – uued näod pole nõrkus, vaid võimalus erakonnale ning kasu Eestile.

Kus sirguvad juhid?

Keskerakond on alati olnud tugevate tegijate tooja Eesti poliitmaastikule. Kesknoorte ridadest on välja kasvanud mitmeid säravaid poliitikuid, aga ka neid, kes täna teevad karjääri muudel aladel või tänaseks muus erakonnas. Keskerakonna noortekogusse on näiteks kuulunud Keskerakonna esimees Jüri Ratas, Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ja riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid, aga ühiskonnas tuntumad nimed on ka näiteks Ramon Loik, Mikk Lõhmus, Jüri Jakobson või ministriportfelle hoidnud Sven Mikser.

Muuseas tasub siinkohal meenutada, et ka Raimond Kaljulaid ning Rainer Vakra alustasid oma poliitilist karjääri just Keskerakonnast.

Noortekogu on juhtinud ka minister Tõnis Mölder, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka, Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik ning Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe. Ehk sisuliselt kuulub või on kuulunud Keskerakonna noortekogusse väga suur hulk poliitikuid omavalitsustasandilt riigikogu ja Stenbocki ning Euroopani välja. See nimekiri on pikk ning lisada saab siia tõepoolest ka väga tublisid ja pädevaid nõunikke, kellest kuuleme tulevikus tõenäoliselt ka poliitikas.

Seega ei saa kuidagi nõustuda, et miskit on Keskerakonnas juhtide sirgumisega viltu. Vastupidi, see vaid osaline nimekiri näitab, et tegijaid on sirgunud erinevatesse valdkondadesse rohkelt, lausa nii, et tugevdatud on teisi erakondigi. Vaadates ka täna Eesti usaldusväärseima poliitiku, aga ka siinkirjutaja ning paljude teiste vanust ja karjääri, võib julgelt öelda, et noorte jaoks on parim erakond eneseteostuseks just Keskerakond.