Kesklinna lapsed valmistasid linlaste rõõmuks sadu sõbrapäevakaarte

Foto: Pealinn.ee

Tallinna kesklinna koolinoored riputasid reede õhtul Politseiaeda mitusada soovikaarti, mida sealt igaüks võib sõbrapäevaks võtta, lisaks leiab tänavu esmakordselt sõbrapäevakaarte Lembitu ja Falgi pargist. 

Juba mitmendat aastat valmistavad Kesklinna õpilased sõbrapäeva eel soovikaarte linnarahvale Politseiaias jagamiseks. Tänavu liitusid ka mitme lasteaia lapsed ja ühtekokku valmis enam kui 900 kaarti.

Need on pandud välja kolmes pargis algaval nädalavahetusel võtmiseks. Südamekujuline valgusinstallatsioon Politseiaias ja puid ehtivad valgussüdamed on kavas jätta parki kevade alguseni.

Kaarte valmistasid väiksed meistrid Unistuse, Mardi ja Liivalossi lasteaiast ning koolinoored 21. koolist, Südalinna koolist, Kesklinna Vene Gümnaasiumist, Tallinna Reaalkoolist, Jakob Westholmi Gümnaasiumist, Gustav Adolfi Gümnaasiumist ja samuti Kesklinna noortekeskuse külastajad.

2 kommentaari
  1. Eve 3 nädalat ago
    Reply

    Mul tuli selline mõte pähe et see Venemaa rahurikkuja, kurjategija ja välismaalt saadetu Navalnõi oleks võinud ka lastel lasta lipikud riputada et teada saada mida nad soovivad aga mitte kutsuda õpilasi koroonaviiruse leviku ajal tänavale möllama ja veel ilma maskideta. Meie lapsed on tublid ja sõbralikud aga meil on ka tubli linnavaliysus. Head sõbrapäeva ja mõned poliitikud võiksid võtta eeskuju selle asemel et sekkuda teiste riikide siseasjadesse ja vihavaenu õhutada.

    • Viktor Vassiljev: päev enne eilset

      18. november 2020

      Viktor Vassiljev on arst ja riigikogu liige, Keskerakond

      Kunagi oli koroonaeelne aeg. Siis oli Eestis igal aastal ligi 5000 testidega kinnitatud gripijuhtu, kliinilise pildi järgi 12 000 diagnoosi, 50-90 gripisurma aastas. Ägedaid hingamisteede nakkusi oli keskmiselt 200 000 juhtu aastas. Teate ju küll: köha, nohu, mõni päev palavikku ja kodus tabletineelamist.

      Veel kord: kakssada tuhat. Kõik sellepärast, et koroonaeelsel ajal, kõigest aasta tagasi, saatsime tatise lapse kooli − ja paari päeva pärast oli pool klassi haige.

      Läksime tõbisena tööle ning seda peeti nagu auasjaks − nädala pärast pool kollektiivi palavikuga maas. See oli tollal normaalne: mis see ära ei ole, nädala pärast kõik kenasti puhanuna jälle tööl. Ja keegi ei kartnud. Vastupidi − iga kodanik teadis, et enam-vähem suurema tõenäosusega tuleb tal tatitõbi sügisel kallale ja enam-vähem tõenäoliselt saavad selle temalt ka pereliikmed. Normaalne.

      Igal sügisel kuulutati: “Peske käsi, ärge ligimesele näkku köhige, ärge tõbisena kooli ja tööle minge.” Kes seda viitsis lugeda.

      Ja mida siis muud praegu teilt nõutakse. Ainult nüüd on hirm nahas, et juhtub viirus külge, siis torgatakse pulk ninna, kuulutatakse rahvavaenlaseks ja pannakse koduaresti.

      Pole parata, pean siinsamas teid veel kord hirmutama: uuuh, tuleb ja tapab, kui te käsi ei pese ja üksteisele näkku köhite!

      Nojah, koroonaeelsel ajal polnud hirmu, ja polnud ka hoiatustest kasu. Nüüd vaatab surmahirm igast ajalehest ja uudistesaatest vastu ning asjast on kasu. Grippi pole meil ollagi − ei pääse löögile. Kõhugrippi eelmisest aastast 78% vähem − kus ta saab tulla, kui käed pestud.

      Nii et iga-aastased 50 gripisurma, need oleme ära hoidnud, ja see on suur võit. Ikkagi inimelud. Kui me 2+2-reeglit ei täidaks ja kas või vahel harva maske ei kannaks, siis oleksid need meie kaaskodanikud ju täna surnud. Juba sellepärast võime ennast ja vabariigi valitsust kiita − oleme tõesti ära teeninud.

      Jätkame samas vaimus, rahvas, ja − mis parata − ilmselt ka hirmust värisedes: aitäh, vaba ajakirjandus. Veel aastakese peame vastu, siis muutub COVID-19 tavaliseks sesoonseks piisknakkuseks, nagu gripp, paragripp ja kümmekond muud viirust, mille nimed kellelgi meelde ei jää. 10% nendest on muuseas juba aastaid olnud erisugused koroonaviirused, oleme nendega elanud ja elame veel.

      Vaktsiinikandidaate on praegu mitmeid: üks mõjub ainult Putini portreed näidates, teist peab miinus 80 kraadi juures hoidma. Korralikku vaktsiini ei tule enne järgmist sügist. Esialgu konstrueeritakse koroonavaktsiini universaalset “alust”, millele on võimalik ehitada kindlale viiruse serotüübile vastav vaktsiin, igal aastal uus, sarnaselt gripi omaga.

      Et praegu on maailma eri paigus levimas mitu serotüüpi, siis esimene võimalus täpselt sobiva vaktsiini koostamiseks tekibki järgmise hooaja alates. Siis peame sügisel ära otsustama, mida süstime: gripivaktsiini, koroona oma. Veel tuleb meelde, et teetanus on tegemata; aga kuidas on puugivaktsiiniga? Leetrite kohta räägiti ka midagi…

      Äkki hoopis kirikus küünal panna? Pidi ka aitama… Gripivaktsiin on juba viiskümmend aastat olemas, gripp samuti. Koroona kui sesoonse nakkuse vastu aitab vaktsiin ilmselt sama palju kui gripi vastu − tõhusus umbes 25%. Aga noh, asi seegi.

      Nii et pole parata, pean siinsamas teid veel kord hirmutama: uuuh, tuleb ja tapab, kui te käsi ei pese ja üksteisele näkku köhite! Hirm, nälg ja sugutung panevad inimese liikuma − need kaks viimast ei ole vist antud kontekstis asjakohased. Kahjuks. Kuigi ka hirmuga harjub ära. Suitsupakil on täiesti konkreetne hoiatus, et tapab su piinarikkalt, kole pilt juures. Ja mis siis − neid pilte lausa kollektsioneeritakse, et saaks täiskomplekti kokku.

      Huvitav, millal jõuame selleni, et ka autojuhid kuulutatakse mõrtsukateks? Tapavad ju meil Eestis igal aastal 50 inimest. Auto on paha-paha: kui näed teist, jookse peitu. Ja sohvritele tätoveerime juhiloa numbri otsaette, et teaks nendega lapsi hirmutada.

      Nii et käi jala, inimene, maskiga, desopudeliga, teistest omaette. Viina võta kodus salaja, teater on satanistide tempel, ja igaks juhuks kiida valitsust − see võib ju ka kurjaks muutuda, paneb su koju kinni, hakka siis rõdul panni taguma.

      Ahjaa, mina isiklikult pesen käsi sama palju kui enne koroonat. Nii, nagu lapsepõlves ema õpetas: väljast tulles ja enne sööki. Ei midagi uut mulle.

      Sokke vahetan ka, mida teilegi palavalt soovitan. Koroona vastu otseselt ei aita, aga teate, distsiplineerib. Kahju, et ei saa karantiini panna neid, kes sokke ei vaheta. Või ehk polegi vaja − haisu tunned, koroonat pole, abiks seegi.

      Minu kommentaar Viktor Vassiljevi loole :
      Tiibeti mungad sügiseti teevad endale maoloputust.
      Sügisel ilmade jahenedes makku hakkab kogunema lima. Kui toda koguneb liiga palju siis inimene haigestub. Ta nina muutub tatiseks ja hakkab köhima. Selle vältimiseks tuleb enne haigestumist teha maoloputust.

      Mina saavutasin immuunsuse viiruste vastu igahommikuste maoloputuste abil.
      Ma lapsepõlvest saati olin sügiseti haige. Viirused ei lasknud magada, nina oli tatine ja köhisin.
      Sellest ajast saati mil tegin maoloputusi ma pole enam haigestunud. Seda on juba kümme aastat.
      Kuna hommikul on magu tühi siis maoloputus ei too suhu okset ega ka selle maitset,kui siis pisut vaid.
      Joo sooja puhast keedetud vett paar liitrit ja hoia endas minuti kaks kuni kümme ja siis pane kaks sõrme kurku ja oksenda vesi välja. See tekitab imeliselt hea enesetunde.
      Maoloputust saab teha lühiajaliselt,paar kuud ja mitte enam. Ma tegin pool aastat ja kõrvalnähtusid ei tekkinud.
      Pidev maoloputus pidavat olema halb neelamisteedele.

      Ajaleht “Meie maa” artikkel :

      Tipparst seljatas koroonaviiruse sauna ja malaariaravimiga
      Autor: Ivika Laanet-Nuut
      Kolmapäev, 27. jaanuar 2021.

      Aasta lõpus nakatus koroonaviirusesse Kuressaare haiglas patsiente vastu võttev tippkardioloog Hasso Uuetoa, kes põdes haiguse läbi kergekujuliselt.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.