Alustame sel nädalal riigi lisaeelarve koostamisega, mille fookuses on erinevad tegevused COVID-19 negatiivsete mõjude leevendamiseks. Plaanime leida vahendid haiglate lisarahastuseks, et kasvatada võimekust ja valmisolekut rohkem haigusjuhtumeid menetleda, kuid ka koroonaviiruse testimiseks, vaktsiinide soetuseks ning mitmesugusteks inimesi ja ettevõtluskeskkonda abistavateks toetusmeetmeteks.
Pean igati mõistlikuks ja vajalikuks, et riik pikendaks haigusepäevade riigipoolset hüvitamist alates teisest päevast aasta lõpuni. Ühe olulise meetmena, mis aitaks just eelkõige raskustesse sattunud noori peresid, aga ka teisi pangalaenu toel eluaseme soetanud inimesi, tuleks suurema tähelepanu alla võtta maksepuhkuste küsimus. Paratamatult tekitab koroonakriis probleeme ka kohustuste õigeaegsel tasumisel, mistõttu peame hoolitsema, et inimesed ei kaotaks haiguspuhangus oma kodu.
Loodan, et pangad tulevad raskustesse sattunud peredele vastu ja pakuvad neile mõistlikel tingimustel maksepuhkust. See annaks selge signaali, et ka pankadele läheb majanduskriis korda ning nad soovivad olukorra lahendamisse oma panuse anda.
Kiiresti tuleb leida lahendus ka arvuti soetamiseks nendele peredele, kus puuduvad võimalused distantsõppe edukaks läbimiseks. Tähelepanu peab pöörama ka vaimse tervisega seotud probleemidele kas siis läbi liikumisharrastuse või psühhiaatrilise abi.
Majandusliku toimetuleku poolelt lõppes möödunud aasta kokkuvõttes pigem hästi, majanduslangus oli oluliselt väiksem kui enamikus Euroopa riikides. Näha on, et eelmise valitsuse otsused ja rakendatud toetusmeetmed on end õigustanud.
Ka edaspidi proovime hoida maksimaalselt majanduse töös, samas tehes kõik vajaliku, et viiruse levik oleks kontrolli all. Eesti inimeste ja ettevõtjate aitamisel lähtume põhimõttest, et säiliksid sissetulekud ja majandus toimiks võimalikult tõhusalt.