Jüri Ratas: Riigikontrolli ettepanekud tuleb kuulda võtta, kuid ühistransport vajab lisarahastust

Foto: TASUTA ÜHISTRANSPORT, SCANPIX

1. juulil 2018 teostatud ühistranspordireform ei tähendanud ainult tasuta sõitmist, vaid see tähendas ka täiendavate liinikilomeetrite rahastamist, et võimaldada liinivõrgu tihendamist ning ühistranspordikeskuste käivitamist lähtuvalt kohalike inimeste vajadustest.

2017. aastal tellis riik bussiliine 36,2 liinikilomeetri ulatuses. 2018. aastal oli see arv 38,4 miljonit, 2019. aastal 42,3 miljonit ning 2020. aastal juba 44,9 miljonit liinikilomeetrit. Liinikilomeetrite maht on seega suurenenud viimaste aastate jooksul 24% ehk 8,7 miljonit kilomeetrit.

Enne ühistranspordi reformimist oli süsteem aastaid alarahastatud, mis tõi omakorda kaasa olukorra, kus sõitjate hulk aasta-aastalt vähenes ja sellele omakorda reageeriti liinide hõrendamisega. Tasuta ühistranspordi esimesel aastal suurendasime liinikilomeetrite arvu rohkem kui eelneval 14 aastal kokku. See tõi kaasa pöörde, kus reisijad leidsid taas tee bussidesse. Üleminekuga riiklikult tasuta maakondlikule ühistranspordile suurenes esimese kahe aastaga bussisõitude arv kokku ca 30%. Reisijate arv on jäänud samale tasemele, kuid nad on hakanud rohkem bussiga sõitma. Tasuta sõiduõigus on parandanud eelkõige eakate ja kooliõpilaste liikumisvõimalusi.

Riigikontroll küsib oma aruandes, kas tasuta ühistranspordiraha tuleks suunata hoopis liinivõrgu parandamisse, aga tegelikult on selleks vahendid kogu aeg olnud olemas. Selleks, et ühistranspordivõrk oleks kohalikele vajadustele vastav, anti liinide planeerimine kohalikele ühistranspordikeskustele, kes said loodud just antud eesmärgil. Kui süsteem ei toimi, tuleks kaaluda nende rolli andmist Transpordiametile.

Kui vaadata liinikilomeetrite kasvu maakondade lõikes, siis on näha, et enim on kasvanud liinikilomeetrite maht Harjumaal ja Raplamaal, mis tähendab, et liinikilomeetrite planeerimisel on arvestatud reaalsete inimeste ja oludega.

Lisaks toob Riigikontroll välja, et transpordiameti prognoosid näitavad, et 2024. aastal läheb maakondliku bussitranspordi korraldamine riigile maksma 64,6 miljonit eurot ning jäetakse mulje, et selles on süüdi tasuta ühistransport. Tegelikult arvestab transpordiamet, et lähiaastatel kallinevad hanked, kuna vedajatel tekib kohustus gaasibusside kasutamiseks ning mis siin salata – ka bussijuhtide palk ei ole viimastel aastatel kasvanud vajalikus tempos. On loomulik, et süsteem vajab arenguks lisaraha ning siinkohal tasub meenutada, et tasuta ühistransport ei tekkinud tühja koha pealt, vaid ühistransporti doteeriti juba enne seda 2/3 ulatuses ja 1/3 tuli piletitulust. Ühistransporti tuleb edasi arendada, mitte probleemide tekkimisel töö pooleli jätta ning tasuta süsteemile üleminekut süüdistada.

Riigikontroll juhib ka tähelepanu, et bussiliinivõrk ei pruugi vastata kõigi elanike vajadustele, sest tegelikku liikumisvajadust on vähe uuritud. Jällegi, ka see on ülesanne loodud ühistranspordikeskustele. Tasub aga meeles pidada, et hajaasustusega piirkondades ei saagi riik eeldada sama efektiivsust kui ületäituvusega Harjumaa liinidel. Riik peab jõudma ka hajaasustuse piirkondadesse ja tagama ka seal vähemalt minimaalsed liikumisvajadused.

Riigikontrolli ettepanekud tuleb loomulikult kuulda võtta ning on tähtis, et ühistranspordisüsteemi arendataks edasi. Transpordiamet on tänavu tegemas üleriigilist liikuvusuuringut, mis annab kindlasti selgemaid vastuseid, kuidas edasi minna.

6 kommentaari
  1. uskmatu-toomas 7 kuud ago
    Reply

    Seda reformi valmistati ette mitmeid aastaid erinevate ministrite poolt aga välja kukkus nagu meil alati.Samasse kategooriasse kuulub ka riigireform.
    Siiani on valitsused vahetunud,peaministrid ja ministrid mitmeid kordi vahetunud aga riigikontroll on jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes ja selleks ta ka jääb käesoleva koalitsiooni ajal !

  2. Kuidas 7 kuud ago
    Reply

    saavad sõidukildid kasvada kui inimesi ehk sõitjaid jääb kogu aeg vähemaks? Ja paljud sõidavad oma käuladega, mis pole veel laaberdamise eest ära võetud.
    Milleks meile sellised liinid, kus poole teest sõidab buss tühjalt, sest pole sõitjaid ega sobi kellaaeg.

  3. Minugi 7 kuud ago
    Reply

    buss sõitis linna homikul ja tagasi 40 minutit hiljem. Jõudsin kenasti ostud ära teha ja kulul vaid 1 tund. Siis aga mingi ametnik otsustas, et pole vaja sellist peatust, teema 20 minutilise. Ja enam ei jõua midagi osta, ainult sinnani ja tagasi bussini jõuan. Kust sellised lollpead küll ametnikeks sokutatakse?

  4. Nii 7 kuud ago
    Reply

    Kogu aeg sujus kõik hästi. Aga reformierakondlased polnud sellega ju varem ka rahul ja küllap teeb nüüd takistusi.

  5. epideemia ajal 7 kuud ago
    Reply

    Epideemia ajal on kas busse veel palju rohkem ja tasuta vaja või siis üldse mitte.

  6. Idee 7 kuud ago
    Reply

    Riigikontroll tegi oma töö. Kahjuks on viimase 2 aasta sisse jäänud nüüdne COVID periood ja see tekitab lünga, tegelikust üt kasutamisest.
    Probleem on üt kõige rohkem Harjumaal+Tallinn, sest nt. nr.160 Harjumaa liin(Vanglat Rae vallas peaks teenindama Tallinna bussiliin, 1 peatus Tallinna piirist) ja see on võetud nt. harjukate arvelt, kel pole Vanglas töökohti ja ka sinna vantide juurde asja, külla.
    Samas ei pääse nt. Lohusalust tööle ja koju puhkepäevadel, sest viimane buss kella 21 paiku ja hommikul peale kella 09. Ometi magavad 2 bussi ja väljuvad liinile 3 km eemal, Laulasmaal ning võiksid 3 km sissesõidu teha või 110 liin tihedamalt Lohusalust Keilajoale vedada ehk siis olla Treppojal Paldiski bussiga või Kloogaranna rongiga ringliinis Lohusalu-Keilajoa-Käesalu-Keila(millegipärast on aga tehtud mõttetu otseliin 110-ga Paldiskisse, kus nagunii Lohusalust keegi tööl ei käi ja dubleeritud 145-ga. Miks see nii on? sest ÜTK -s istub üks liikmena – Kokser , kes ise elab vahel Lohusalus, vahel Keilas ja temal ükskõik – nii ta on kord KESKerak., siis Reformis ja siis lihtsalt pugeja. Ja nii ongi liinidel tühiseis, -sõit,-mõttetus ja kulu. Selleasemel saaks aga hoida Tallinnasse 1-kuna sõiduautodega sõidud ära , tööle. Tallinna ja Harjumaa ühispiletit pole suudetud teha.

    Tehke siis nüüd – alates maikuust kuni oktoobrini , katse – vaadake kuipalju täiesti tasuta sõidaks sellel Lääne suunal , nii rongiga kui bussidega , pange lugejad peale ja näete kuipalju oleks tegelik vajadus ning kellaajad. Tegemist on vägagi arenenud piirkonnaga, areneva ja suurima suvistusrajooniga-ümberehitatud elamuteks.
    Aga riigimeestel peaks pähe jõudma- et vahetustega käiakse tööl ning puhkepäevadel ja riiklikel pühadel peab olema üt samuti !
    Jätke meelde – et ka meditsiiniteenistus on lääne suunalt , ainult Tallinnas !

    Tallinn soovib aga samuti vähendada autostumist.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.