1. juulil 2018 teostatud ühistranspordireform ei tähendanud ainult tasuta sõitmist, vaid see tähendas ka täiendavate liinikilomeetrite rahastamist, et võimaldada liinivõrgu tihendamist ning ühistranspordikeskuste käivitamist lähtuvalt kohalike inimeste vajadustest.
2017. aastal tellis riik bussiliine 36,2 liinikilomeetri ulatuses. 2018. aastal oli see arv 38,4 miljonit, 2019. aastal 42,3 miljonit ning 2020. aastal juba 44,9 miljonit liinikilomeetrit. Liinikilomeetrite maht on seega suurenenud viimaste aastate jooksul 24% ehk 8,7 miljonit kilomeetrit.
Enne ühistranspordi reformimist oli süsteem aastaid alarahastatud, mis tõi omakorda kaasa olukorra, kus sõitjate hulk aasta-aastalt vähenes ja sellele omakorda reageeriti liinide hõrendamisega. Tasuta ühistranspordi esimesel aastal suurendasime liinikilomeetrite arvu rohkem kui eelneval 14 aastal kokku. See tõi kaasa pöörde, kus reisijad leidsid taas tee bussidesse. Üleminekuga riiklikult tasuta maakondlikule ühistranspordile suurenes esimese kahe aastaga bussisõitude arv kokku ca 30%. Reisijate arv on jäänud samale tasemele, kuid nad on hakanud rohkem bussiga sõitma. Tasuta sõiduõigus on parandanud eelkõige eakate ja kooliõpilaste liikumisvõimalusi.
Riigikontroll küsib oma aruandes, kas tasuta ühistranspordiraha tuleks suunata hoopis liinivõrgu parandamisse, aga tegelikult on selleks vahendid kogu aeg olnud olemas. Selleks, et ühistranspordivõrk oleks kohalikele vajadustele vastav, anti liinide planeerimine kohalikele ühistranspordikeskustele, kes said loodud just antud eesmärgil. Kui süsteem ei toimi, tuleks kaaluda nende rolli andmist Transpordiametile.
Kui vaadata liinikilomeetrite kasvu maakondade lõikes, siis on näha, et enim on kasvanud liinikilomeetrite maht Harjumaal ja Raplamaal, mis tähendab, et liinikilomeetrite planeerimisel on arvestatud reaalsete inimeste ja oludega.
Lisaks toob Riigikontroll välja, et transpordiameti prognoosid näitavad, et 2024. aastal läheb maakondliku bussitranspordi korraldamine riigile maksma 64,6 miljonit eurot ning jäetakse mulje, et selles on süüdi tasuta ühistransport. Tegelikult arvestab transpordiamet, et lähiaastatel kallinevad hanked, kuna vedajatel tekib kohustus gaasibusside kasutamiseks ning mis siin salata – ka bussijuhtide palk ei ole viimastel aastatel kasvanud vajalikus tempos. On loomulik, et süsteem vajab arenguks lisaraha ning siinkohal tasub meenutada, et tasuta ühistransport ei tekkinud tühja koha pealt, vaid ühistransporti doteeriti juba enne seda 2/3 ulatuses ja 1/3 tuli piletitulust. Ühistransporti tuleb edasi arendada, mitte probleemide tekkimisel töö pooleli jätta ning tasuta süsteemile üleminekut süüdistada.
Riigikontroll juhib ka tähelepanu, et bussiliinivõrk ei pruugi vastata kõigi elanike vajadustele, sest tegelikku liikumisvajadust on vähe uuritud. Jällegi, ka see on ülesanne loodud ühistranspordikeskustele. Tasub aga meeles pidada, et hajaasustusega piirkondades ei saagi riik eeldada sama efektiivsust kui ületäituvusega Harjumaa liinidel. Riik peab jõudma ka hajaasustuse piirkondadesse ja tagama ka seal vähemalt minimaalsed liikumisvajadused.
Riigikontrolli ettepanekud tuleb loomulikult kuulda võtta ning on tähtis, et ühistranspordisüsteemi arendataks edasi. Transpordiamet on tänavu tegemas üleriigilist liikuvusuuringut, mis annab kindlasti selgemaid vastuseid, kuidas edasi minna.