Metsarikkad riigid: bioenergia on oluline osa taastuvenergiast ning varustuskindlusest

Eesti koos teiste Euroopa metsarikaste riikidega ärgitab Euroopa Komisjoni muutma taastuvenergia püüdlustele vastukäivat akti, et ka edaspidi võiks kasutada säästva metsamajandamisega saadud biomassi taastuvenergiaallikana.

„Metsarikastes riikides mängib metsamajandus ja puidutööstus tervikuna suurt rolli. Metsatööstus annab tööd ligikaudu 34 000 inimesele enamasti just maapiirkondades ning metsatööstus panustab SKPsse märkimisväärsed 9,7%. Kui kasutame enda metsa mõistlikult, jätkusuutlikult ning elurikkust hoides, on biomass hea ja säästev taastuvenergiaallikas,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Kümne riigi ühiskirjas finantsteenuste volinik Mairead McGuinness’ile soovivad Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia, et kõiki säästlikke tahkeid, gaasist ja vedelaid bioenergia kütuseid tuleb näha rohekütusena ka Euroopa rahandust puudutavas ehk taksonoomia delegeeritud aktis.

„Kõik Euroopa riigid pingutavad kliimaneutraalsuse suunas vastavalt oma riigi ressurssidele ja asukohale. Metsarikastes riikides on biomass tõendatud säästliku roheenergia osa, mis panustab ka varustuskindlusesse, et lõpetada fossiilsete kütuste kasutamine,“ lausus Aas.

Hetkel ütleb kõnealune taksonoomia määrus, et kõik taastuvenergia vormid, milles on kokku lepitud taastuvenergia direktiiviga, tuleb lugeda energiaks, mis panustab märkimisväärselt kliimamuutuste vastasesse võitlusse. „Paraku sama dokument bioenergia kohta seda ei ütle, vaid nimetatakse biomassi kasutamist üleminekutegevuseks. On oluline, et Euroopa energiapoliitikat kujundataks energia- mitte rahandusvaldkonna põhimõtetega,“ selgitas Aas.

Eesti ei plaani bioenergia kasutamist kliimaeesmärkide täitmiseks suurendada, vaid säilitada samal tasemel. Eesti näeb energiapoliitika eesmärkide täitmisel suurt rolli hoopis tuule- ning päikeseenergial, mille tootmismaht peab aastaks 2030 vähemalt neljakordistuma. Bioenergia võimaldab juhitava iseloomuga tehnoloogiate kasutust ning aitab vältida fossiilkütuste kasutamist perioodidel, kui tuule- ja päikeseenergia ei kata tarbimisnõudlust. Ühispöördumine on kooskõlas Riigikogu muudetud biomassi seisukohaga.