Keskkonnaminister Tõnis Mölder ja Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba sõlmisid koostöölepingu, et ühiste jõupingutustega pandipakendite ringlussevõttu veelgi suurendada.
„Eestis toimib tagatisrahaga pakendite tagastussüsteem väga hästi juba 15 aastat. Tolles oleme suureks eeskujuks ka paljudele teistele riikidele, kes täna alles nuputavad selle üle, kuidas joogipudelid kõige efektiivsemalt kokku koguda ja ringlusse võtta. Ometi on ka selles jäätmeeduloos kohti, mida saaks veelgi paremaks teha,“ nentis keskkonnaminister Tõnis Mölder.
„Loodetavasti jõustub peagi riigikogus menetluses olev eelnõu, mis võimaldab edaspidi pandisüsteemiga liita ka kange ja lahja alkohoolse joogi ning siirupi ühekorra- ja korduskasutuspakendid,“ lisas minister. „Pandipakendisüsteemi toimimine ja arendamine ning üha uute ambitsioonide täitmine sünnib üksnes koos tehes. Seetõttu on kõnealune kokkulepe igati loogiline jätk seni ladusalt sujunud koostööle.“
“Vaba tahte lepingu uuendamine viib meie koostöö veelgi läbimõeldumale tasemele. Meie erialaspetsialistide, aga ka pandisüsteemi osaliste, kaupmeeste ja pakendiettevõtjate suurem kaasatus on oluline, et tootmine ja tarbimine oleksid jätkusuutlikumad. Jätkame ressursside kokkuhoidmist pandipakendite ringlusse võtmise ning korduskasutatavate pandinõude kaudu, et säilitada üheskoos Eesti puhast elukeskkonda,” kinnitas Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba.
Oluline koht koostöölepingus on ka Eesti Pandipakendi panustamine ühekordse plasti vähendamisse, arendades edasi juba kasutusel olevat panditopsi teenust ning laiendades seda. Muu hulgas on osapooled kokku leppinud, et panustavad tagatisrahaga pakendite tagasivõtusüsteemi arendamisesse, sealhulgas piiriülene koostöö ses osas.
Kaupo Karba täiendas, et kümnest Eestis müüdud pandipakendist jõuab üheksa ümbertöötlemisse. „See tähendab, et täidame Eesti pandisüsteemis juba täna pakendite tagatusmäärasid, mille püüdmine on EU liikmesriikidele eesmärgiks seatud alles selle kümnendi lõpus.“
Eesti Pandipakend võttis 2020. aastal plastpakendeid taaskasutusse 90 protsenti, metallpakendid 95 protsenti ja klaaspakendeid 86 protsenti.
Eestis on olemas hästi toimiv pandipakendi süsteem, mille kaudu kogutakse liigiti kokku näiteks ligi 90 protsenti turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest. Viimase 15 aasta jooksul on Eesti pandisüsteemi abil kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud üle 4,2 miljardi ühekordse ja korduskasutatava pandipakendi.
Edaspidi peavad ka teised liikmesriigid tegema jõupingutusi plastpudelite kogumiseks ning tagama, et 2025. aastaks kogutakse ja võetakse uuesti ringlusse 77 protsenti ja 2029. aastaks 90 protsenti turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest.
BNS
Reformierakondlased haarasid paremad ministrikohad endale, Mölder on tark ja tubli poliitik ja sobiks ka mõneks teiseks ministriksning sellest oleks veel rohkem kasu. Reformierakondlane muidugi eu viitsikski keskonnaprobleemidega jännata.
Huvitav, mis oli põhjuseks, et lasti ENSV ajal kehtinud taara kokkuost põhja ? Ja nüüd tatikad leiutavad jalgratast, 30 aastat käib möla kuidas läheb aina paremaks kogumine ?!
Ärge jampsige , see jutt ajab surnu ka üles.
Kuna EV ei meeldi Valgevene , ometi on seal olemas süsteem – igas suuremas asustatud punktis(linn) , on olemas taarapunkt, kuhu saab viia ka nö.kotiga kõiksugust taarat(Minskis peaks olema 4 või 5 kohta).
Meil ei saa purke, osa pudeleid jne. äraanda.
Samas on vaikselt üksikutele šampuse pudelitele ilmunud Sendimärgid …. ja saab äraanda masinasse.