Anneli Ott: kriisiabi on Eesti filminduse ellujäämiseks küllalt määrava tähendusega

Foto allikas: Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium on Riigikogu menetluses olevasse lisaeelarvesse filmivaldkonna jaoks planeerinud 5,3 miljonit eurot. Sellest saavad kriisituge nii kinod, filmilevitajad kui ka kodumaised tootjad, et filmivaldkonna väärtusahel jääks koroonakriisi tingimustes püsima. Täna arutab 2021. aasta lisaeelarve meetmete põhimõtteid valitsuskabinet.

„Riik on võtnud enda kohustuseks filmikunsti arengul silma peal hoida ja seda toetada. Peale selle, et saaksime nautida kodumaist filmikunsti, on sama oluline anda tuge filmide näitamisele ja levile. See sektor on terviklik. Kriisiabi on sektori ellujäämiseks küllalt määrava tähendusega,“ toonitas kultuuriminister Anneli Ott. „Kui filme ei tehta, pole levitajatel midagi kinodele pakkuda. Kui kino on suletud, puudub võimalus uute filmide publiku ette viimiseks. Seda väärtusahelat püüamegi päästa, sest koroonakriis on tabanud raskelt kõiki kolme filminduse põhisammast,“ selgitas minister. 

Kinode programm sõltub filmilevitajatest, kelle jaoks on kinolevi põhiline tuluallikas. Teleõiguste müük või filmi esitlemine voogedastusplatvormidel ei kata ära filmi õiguste eest makstavaid tasusid.

Eesti kinode käive langes 2020. aastal 75% ning määramatus saadab ka käesolevat aastat. Samas peavad kinoettevõtjad endiselt täitma oma kohustusi, mis tulenevad muu hulgas filmistuudiotega sõlmitud lepingutest.

Filmide tootmist rahastatakse Eestis mitmest allikast. Neist peamised on Eesti Filmi Instituut (EFI) ja Kultuurkapital, kelle toetused moodustavad kuni pool iga filmi eelarvest. Suurema eelarvega filmide puhul on riigieelarvest tuleva toetuse osakaal veelgi väiksem. Kriisi tõttu on praegu katkenud või peatunud filmide kogu tootmistsükkel. Planeeritav kriisiabi aitab filmid lõpuni teha ning kui kultuur avaneb, need ekraanile tuua.

„Kodumaine film peegeldab ja analüüsib Eesti mõtet ning loob meile kõigile ühiseid tähendusi. Filmide tootmise toetamine pikemas perspektiivis on endiselt Kultuuriministeeriumi üks prioriteete,“ kinnitas kultuuriminister Ott viidates eelseisvatele riigi eelarvestrateegia läbirääkimistele.

Filmivaldkonna kriisivoorud viib läbi Eesti Filmi Instituut, voorude täpsed tingimused on väljatöötamisel ja täpsustamisel. Edasine Eesti filmide tootmise rahastamine sõltub riigieelarve võimalustest ja kokkulepetest eelarvestrateegia aruteludel aprillis. Riigikogus menetluses olev lisaeelarve eelnõu on kavas vastu võtta aprilli keskel.

1 Kommentaar
  1. Ei 2 kuud ago
    Reply

    saa ma sellisest rahva raha külvamisest lõputuse sohu aru. Kus on arukad ja nõutavad filmid? Viimased olid tehtud vastikul ENSV ajal. Nüüd aga kirjutatakse ette, et filmis peab olema vähemalt 2 neegrit, 5 pederasti, 3 salakuulajat, pätid ja hääd kapokad ja kindlasti üdini loll rahvas.
    Ka on tehnika juba praegu sellisel tasemel, et piisab mõnest tuhandest sobiva filmimasina ostmiseks. Küll pangad laenu annavad, kui oma majakes epanti paned. Siis aga valid ise, mida ja kuidas filmida, et see ka sisse tooks ja võla saaksid ära maksta. Mitte aga nii, et muudkui maksa aga filmid tulevad sopakad, mis sobivad vaid pedepealinna Rakvere filmi”festivalile”.
    Samuti saavad juba praegu paljud oma nutikatega teha keni filme, mida Juutjuubi laike korjama sokutatakse.
    Ei sentigi!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.