Keskkonnaminister Tõnis Mölder ütles Pärnu Postimehele antud usutluses, et koolilaste jaoks on kliima- ja keskkonnateemad ühed olulisemad.
“Arvan, et me mõtleme iga päev üha rohkem keskkonnahoiule. Minu meelest näitab seda kõige paremini, et meie noortele, kes õpivad põhikoolis-gümnaasiumis, on kliima- ja keskkonnaküsimused vaata et aktuaalsemaid teemasid. Ühiskonnas järk-järgult põlvkondade kaupa tõusevad keskkonnateemad üha rohkem fookusesse,” rääkis Mölder Pärnu Postimehele.
“Suured tööstused moodustavad märkimisväärse hulga kogu süsinikujalajäljest Eestis. Nende käitumise muutus aitab meie kliimaeesmärkide saavutamisele märksa rohkem kaasa. Aga iga inimese tegevuses, käitumisharjumuses on palju kinni, et jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Me peame kõik selles suunas liikuma. Mida rohkem inimesi tarbib säästvalt ja käitub keskkonnahoidlikult, seda suurem on keskkonnahoid Eestis tervikuna,” ütles Mölder.
“Kas kivisöega kütmine on pikas perspektiivis mõistlik tegevus? Ei. Järk-järgult tuleb hakata seda lõpetama. Euroopa Liidu järgmise perioodi tõukerahast saame lisa, et fossiilsetel kütustel või muudel õhku rohkem saastavatel kütustel põhinevad kütteseadmed välja vahetada loodust säästvamate vastu. Suurusjärk peaks olema üle 15 miljoni euro, mida saame kasutada,” selgitas Mölder Pärnu Postimehele.
Jäätmemajanduse kohta ütles keskkonnaminister, et viimase viie kuni seitsme aasta jooksul ei ole erilist arengut olnud – Eesti jäätmemajanduspoliitika on põhimõtteliselt olnud seisev vesi.
“Kui puhas pakend kogutakse tekkekohas kokku, siis mina väidan, et see jõuab taasringlusse ja -kasutusse,” kommenteeris Mölder viimast jäätmekäitlusskandaali. “Selles suunas me peaksime liikuma, et süsteem oleks üle Eesti ühetaoline. Et ei tekiks erinevust, kas inimene elab Võrus, Viljandis, Pärnus või Tallinnas.”
“Omavalitsused on seda väga erinevalt teinud. On eeskujulikumaid omavalitsusi, on vähem eeskujulikke. Eri pakendiringluse organisatsioonid on leidnud eri lahendusi. Praegune süsteem ei ole Eestis ühtne ega terviklik, kuna pakendiringluse organisatsioonidele on antud sihtarvud, mida on võimalik täita ka ilma kohtkogumiseta,” nentis Mölder. “Nagu ma ütlesin, ei ole kuus–seitse aastat selles küsimuses poliitilist kokkulepet saavutatud. Nüüd oleme koalitsioonis uuesti kokku leppinud, et jäätmemajandus on üks prioriteete. Me oleme samm-sammult muudatusi tegemas.”
“Üks kiiremaid muudatusi, mis veel sel poolaastal peaks riigikogus heakskiidu saama, on biojäätmete liigiti kogumine tekkekohas. See on kohustuslik kõigis omavalitsustes, ometi on kehtestatud erisusi. Alates sellest, et üksnes teatud korterite arvuga majas tuleb biojäätmeid liigiti koguda. Me peaksime liikuma selles suunas, et suudaks kõik biojäätmed muust prügist eraldi kokku koguda. Kui inimene kogub biojäätmed eraldi, on võimalik märksa rohkem puhast pakendit kätte saada,” rääkis Mölder.
“Tahame ühetaolist süsteemi aastaks 2023. See annab inimesele kaks võimalust: ta annab oma biojäätmed ära prügiautole või kompostib enda krundil.
Eelnõu anti riigikogus menetlusse, kui ma ei eksi, aastal 2019, kaks aastat tagasi. See seisis seal. Usun küll, et oleme praegu saavutanud koalitsioonis kokkuleppe minna lähikuudel eelnõuga edasi ning jõuame teise ja kolmanda lugemiseni,” avaldas Mölder lootust.
BNS
Mustanahaline islamiäärmuslane ründas USA-s politseinikke, üks korravalvur sai surma
https://eestinen.fi/2021/04/video-nii-toimib-karjainstinkt-pohjapotrade-naitel/
Vene fotograaf Lev Fedossejev filmis õhust drooniga põhjapõtrade käitumist ohu korral. Sotsiaalmeedias avaldatud videost on hästi näha, kuidas kari kaitseb nõrgemaid – eakaid ja noori – kes hoidusid ringi keskele.
Nõnda ringis liikudes on kiskjatel väga raske üksikuid isendeid murda. Antud juhul polnud tegemist kiskjaga, loomad nägid ohtu loomaarstis, kes läks põhjapõtru Siberi katku tekitaja Bacillus anthracis vastu vaktsineerima.
Põhjapõder võib joosta kiirusega kuni 80 km/h ja karjas võib olla koguni 500 000 isendit. Siberi taigas on avastatud isegi miljoni isendiga karju. Ohu korral hakkavad põhjapõdrad ringiratast jooksma, mistõttu on kiskjatel raske üksikuid isendeid tabada. Ringi välismisel küljel jooksevad füüsiliselt tugevamad isasloomad.
Sarnast käitumist on täheldatud biisonitel, delfiinidel ja isegi elevantidel. Ülevalt vaadatuna on see eriti hästi näha.
Fotograaf filmis drooni abil karja 24. märtsil Venemaa põhjaosas Murmanski ligidal Lovozero külas. Põhjapõdrad on ainus põdraliik, mis on kodustatud. Põhjapõtru kasutavad saamid, seda nii toiduks, nahkade saamiseks kui ka rakendite vedamiseks, mida kutsutakse pulkadeks, vahendab Daily Mail.
Reports of more Russian military hardware being transported by train #Russia #Ukraine #Tension pic.twitter.com/hTjZA44597
Venemaal liigub sõjatehnika ešelonide viisi läänepiirile, kus kardetakse suurema sõjalise konflikti puhkemist. Nelja nädala pärast võib puhkeda Euroopa sõda või maailmasõda, hoiatab sõltumatu vene analüütik Pavel Felgenhauer.
Felgenhauer ütles, et selleks on vaja psühhoanalüütikut, kes oskaks kindlaks teha Venemaa kavatsused, aga olukord võib areneda sõjaks kuu aja pärast.
Lääneriikides on avaldatud muret Vene sõjatehnika ja sõjaväelaste liigutamise pärast läänepiirile. Sõjatehnika liikumist on olnud märgata Voroneži, Rostovi and Krasnodari piirkonnas. „Kriis võib areneda üle-Euroopaliseks sõjaks või koguni maailmasõjaks,” ütles Felgenhauer intervjuus väljaandele Rosbalt.
Felgenhauer samas väitis, et veel pole teada, mis saama hakkab. „Elame-näeme,” lisas ta. Analüütiku väitel on ilmselt plaanid juba tehtud ja neist saab aimu maikuu algul, kui Moskvas toimub võidupüha paraad.
Analüütik ütles, et pinged kasvavad ja juhtuvad asjad, millest meedias pole juttu olnud. „On näha väga halbu märke,” märkis Felgenhauer.
Olukorra pingestumisele on kaasa aidanud see, et Ukrainas keelati Vene telekanalid, Ukrainas võeti kinni Kremli-meelne poliitik Viktor Medvetšuk, Venemaal arreteeriti Aleksei Navalnõi ning USA president Biden nimetas Venemaa ametivenda tapjaks.
Analüütiku väitel on Venemaa koondanud läänepiirile kaks diviisi. Venemaa võib korraldada Normandia-stiilis maaletuleku Odessa ja Mykolaivi vahel. Putin võib lõigata Ukraina merest ära, siis peatuda ja hakata Läänega läbi rääkima Novorossija osas. Samas võib Venemaa laiendada kontrollitavat piirkonda kuni Transnistriani välja (Vene kontrolli all olev piirkond Moldovas)
Venemaa ähvardas eile, et võtab tarvitusele „täiendavad abinõud”, kui NATO reageerib Venemaa senisele tegevusele, kus Ukraina piiri äärde on koondatud 4000 sõjaväelast. „Loomulikult tähendab see täiendavaid abinõusid,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. Ta kinnitas aga, et Venemaa ei ähvarda Ukrainat, kuigi oli eelnevalt väitnud, et sõda Donbassis hävitab Ukraina.
Ukraina kaitseväe ülemjuhataja Ruslan Khomchak andis teada, et riik on valmis agressioonile vastu astuma, vahendab Daily Mail. USA lubas Ukrainale neljapäeval vankumatut toetust.
Kartke Hiinat ja omaenese Lollust.