Keskkonnaminister Tõnis Mölder ütles Pärnu Postimehele antud usutluses, et koolilaste jaoks on kliima- ja keskkonnateemad ühed olulisemad.
“Arvan, et me mõtleme iga päev üha rohkem keskkonnahoiule. Minu meelest näitab seda kõige paremini, et meie noortele, kes õpivad põhikoolis-gümnaasiumis, on kliima- ja keskkonnaküsimused vaata et aktuaalsemaid teemasid. Ühiskonnas järk-järgult põlvkondade kaupa tõusevad keskkonnateemad üha rohkem fookusesse,” rääkis Mölder Pärnu Postimehele.
“Suured tööstused moodustavad märkimisväärse hulga kogu süsinikujalajäljest Eestis. Nende käitumise muutus aitab meie kliimaeesmärkide saavutamisele märksa rohkem kaasa. Aga iga inimese tegevuses, käitumisharjumuses on palju kinni, et jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Me peame kõik selles suunas liikuma. Mida rohkem inimesi tarbib säästvalt ja käitub keskkonnahoidlikult, seda suurem on keskkonnahoid Eestis tervikuna,” ütles Mölder.
“Kas kivisöega kütmine on pikas perspektiivis mõistlik tegevus? Ei. Järk-järgult tuleb hakata seda lõpetama. Euroopa Liidu järgmise perioodi tõukerahast saame lisa, et fossiilsetel kütustel või muudel õhku rohkem saastavatel kütustel põhinevad kütteseadmed välja vahetada loodust säästvamate vastu. Suurusjärk peaks olema üle 15 miljoni euro, mida saame kasutada,” selgitas Mölder Pärnu Postimehele.
Jäätmemajanduse kohta ütles keskkonnaminister, et viimase viie kuni seitsme aasta jooksul ei ole erilist arengut olnud – Eesti jäätmemajanduspoliitika on põhimõtteliselt olnud seisev vesi.
“Kui puhas pakend kogutakse tekkekohas kokku, siis mina väidan, et see jõuab taasringlusse ja -kasutusse,” kommenteeris Mölder viimast jäätmekäitlusskandaali. “Selles suunas me peaksime liikuma, et süsteem oleks üle Eesti ühetaoline. Et ei tekiks erinevust, kas inimene elab Võrus, Viljandis, Pärnus või Tallinnas.”
“Omavalitsused on seda väga erinevalt teinud. On eeskujulikumaid omavalitsusi, on vähem eeskujulikke. Eri pakendiringluse organisatsioonid on leidnud eri lahendusi. Praegune süsteem ei ole Eestis ühtne ega terviklik, kuna pakendiringluse organisatsioonidele on antud sihtarvud, mida on võimalik täita ka ilma kohtkogumiseta,” nentis Mölder. “Nagu ma ütlesin, ei ole kuus–seitse aastat selles küsimuses poliitilist kokkulepet saavutatud. Nüüd oleme koalitsioonis uuesti kokku leppinud, et jäätmemajandus on üks prioriteete. Me oleme samm-sammult muudatusi tegemas.”
“Üks kiiremaid muudatusi, mis veel sel poolaastal peaks riigikogus heakskiidu saama, on biojäätmete liigiti kogumine tekkekohas. See on kohustuslik kõigis omavalitsustes, ometi on kehtestatud erisusi. Alates sellest, et üksnes teatud korterite arvuga majas tuleb biojäätmeid liigiti koguda. Me peaksime liikuma selles suunas, et suudaks kõik biojäätmed muust prügist eraldi kokku koguda. Kui inimene kogub biojäätmed eraldi, on võimalik märksa rohkem puhast pakendit kätte saada,” rääkis Mölder.
“Tahame ühetaolist süsteemi aastaks 2023. See annab inimesele kaks võimalust: ta annab oma biojäätmed ära prügiautole või kompostib enda krundil.
Eelnõu anti riigikogus menetlusse, kui ma ei eksi, aastal 2019, kaks aastat tagasi. See seisis seal. Usun küll, et oleme praegu saavutanud koalitsioonis kokkuleppe minna lähikuudel eelnõuga edasi ning jõuame teise ja kolmanda lugemiseni,” avaldas Mölder lootust.
BNS