Eesti Ametiühingute Keskliit andis reedesel maikonverentsil üle kõrgeima autasu ehk suure teenetemärgi “solidaarsus” tänasele Riigikogu esimehele Jüri Ratasele kolmepoolse sotsiaaldialoogi taastamise eest ajal, mil ta oli peaminister.
Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on dialoogi pidamine ametiühingute jaoks ülioluline: “Oleme veendunud, et parima tulemuse tööturu reeglite kehtestamisel ja seaduste muutmisel annab dialoog, kus osalevad nii töötajate, tööandjate kui valitsuse esindajad kõrgeimal võimalikul tasemel,” rääkis Peterson.
“Kuigi sõna “dialoog” võib kõlada igavalt, on sellel sügav põhi, kuna Euroopas praktiseeritakse seda laialt ühiskonna liitmiseks ning tööandjate ja töötajate huvide tasakaalustamiseks,“ lausus Peterson lisades, et lisaks seaduste muutmisele on dialoog parim viis ka otsustada abi andmine ettevõtjatele, töötajatele ning tugi töötutele.
Tänavu märtsis Riigikogu esimeheks valitud Jüri Ratas tänas südamest ametiühingute liikmeid ja eestvedajaid tunnustuse ning kõiki asjaosalisi panuse eest.
“Dialoogis teostuvad muutused. Aruteludes töötajate ja tööandjatega oleme leidnud tasakaalukaid lahendusi küsimustele, mis kokkuvõttes on tugevdanud meie peresid, meeskondi, ühiskonda ja seeläbi Eestit. Neile tugines aga koostöö, mis kandus kohtumistelt nende vahelisele ajale. Mullu alanud kriis lisas uusi väljakutseid ja seega taolised dialoogid on veelgi vajalikumad.”
Enne esimest Jüri Ratase valitsust oli kolmepoolne sotsiaaldialoog peaministri tasemel 16 aastaks katkestatud, kuid tänasel päeval on see jätkunud. Pärast pikka pausi toimus esimene kolmepoolne kohtumine pea viis aastat tagasi – 22. mail 2018.
BNS
Austraalia suursaadik USA-s Arthur Sinodinos ütles Hudson Institute’i veebifoorumis, et riik tahab piiri kinni hoida, kuni kogu ülejäänud maailm on koroona vastu vaktsineeritud.
Austraalia sellise seisukoha põhjuseks on asjaolu, et sealne rahvas on suletud piiri armastama hakanud. Tänu sellele saab riigis sees normaalset elu elada.
Enne seda loodeti, et Austraalia avab piiri, kui sealsed elanikud on käesoleva aasta lõpuks vaktsineeritud. Nüüd aga on piiride avamist määramatult edasi lükatud, vahendab Daily Mail.
Sinodinos ütles, et paljudes riikides nagu USA-s on võimud sunnitud rahvast vaktsineerima, kuna nakatumiste arv on väga kõrge. Austraalias sellist probleemi pole.
Kuigi Austraalias on majandusharusid, mis suletud piiride tõttu kannatavad, võib piiride avamine toimuda alles 2022. või 2023. aastal.
Austraalias ei panda kõiki lootusi vaktsiinidele, nagu mitmel pool mujal, kuna praegu pole teada, kas ja kuidas hoiavad vaktsiinid ära uusi nakatumisi ning kui kaua vaktsiinide antav immuunsus kestab. Samuti on teadmata, mis mujal maailmas toimub, hea näide on koroonaplahvatus Indias, mille mõju on ettearvamatu. Austraalia pole vaktsiinide koha pealt ka sundviskes, kuna nakatumiste arv on väga madal.