Maaelukomisjon saatis toidu müüjaid kaitsva eelnõu esimesele lugemisele

Maaelu ja põllumajandus. Foto: Pixabay

Riigikogu maaelukomisjon arutas tänasel istungil eelnõu, mille eesmärk on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid neist suuremate ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Eelnõuga pannakse paika, millised tehingud on ostja ja müüja vahel keelatud.

Maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme sõnul on eelnõu mõte, et tootjat ei koheldaks ebaõiglaselt. „Praegu on jäme ots kaubanduse käes ja tarnijad ei julge ebaausa kohtlemise korral selle üle kurtmagi minna, kuna kardavad repressioone, näiteks, et nende kaupa ei võeta enam müüki,“ rääkis Tamm. „Eelnõu järgi on keelatud ähvardada müüjat n-ö kaubandusliku kättemaksuga, kui müüja kasutab oma lepingust tulenevaid või seadusjärgseid õigusi.“

Eelnõus tuuakse välja kokku 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul keelatud ja seitse on keelatud, kui neis pole eelnevalt kokku lepitud. „Oluline muudatus on, et ostja ei tohi tühistada põllumajandustoote ja toidu tellimust nii lühikese etteteatamisega, et müüjal pole võimalik tootele muud turustus- või kasutusvõimalust leida,“ lausus Tamm. „Samuti sätestab eelnõu, et põllumajandustoote ja toidu eest tuleb müüjale tasuda 30 päeva jooksul.“

Komisjoni liige Ivari Padar ütles, et riiklikku ja haldusjärelevalvet seaduse täitmise üle hakkab tegema Konkurentsiamet, kellel on õigus nõuda, et ostja ja müüja esitaksid talle vajaliku teabe ebaausa kaubandustava esinemise uurimiseks. „Loodetavasti aitab see eelnõu vähendada ebaausate kaubandustavade kasutamist ja julgustab müüjaid Konkurentsiametile teada andma, kui neid on ebaõiglaselt koheldud,“ sõnas Padar.

Eelnõu järgi pole ostjal muu hulgas lubatud muuta ühepoolselt müügilepingu tingimusi, nõuda müüjalt tasu, mis pole seotud müüja põllumajandustoote ja toidu müügiga, keelduda kirjalikult kinnitamast ostja ja müüja vahel kokku lepitud müügilepingu tingimusi, ebaseaduslikult saada, kasutada või avaldada müüja ärisaladust ega nõuda hüvitist kliendikaebuste tõttu tekkinud kulude eest, kui kaebuse põhjus ei ole seotud müüja süüga.

Maaeluminister Urmas Kruuse selgitas, et seoses kaubanduskettide suure mõjuga toidutööstuse ja esmatootjate üle tekkis vajadus olukorda parandada, et müüjad ei jääks kehvemasse seisu. Minister tõi välja, et osapoolte arvamused lähevad enim lahku küsimuses, mis aja jooksul tuleb ostjatel kauba eest tasuda.

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu (377 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 11. mail.

1 Kommentaar
  1. Mina 5 kuud ago
    Reply

    näen hoopis sellist lahendit, et iga müükiminev toiduaine/põllutoode/lihatoode tuleb pisteliselt keemiliselt läbi vaadata. Kus on mittelooduslikke aineid, lähevad ränga trahvi alla ning need pannaks esunniviisil eraldi letti, et kõik ostjad teaks, et see kaupmees on petis ja püüab inimeste tervist ahnusest halvendada. Kui aga see lisaaine on eriliselt suur, tuleb tootjale panna müügikeeld, algul 1-ks aastaks, järgmine kord 1+1 aastaks jne. Varsti on mõistus majas.
    Sama tuleb rakendada ka välismaalt ja teistest liiduvabariikidest sissetoodava toidu kohta. Siis ei pääseks meil löögile enam keemilised plasttomatid ja kivikurgid.
    Kuni seda joont ei järgita, mingit rahvakaitset ei teki.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.