Valitsus pole veel järgmise aasta koroonaplaani arutanud

Foto: Gustavo Fring Allikas: Pexels

Kui praeguse vaktsineerimisplaani puhul heideti riigile ette, et sellele ei mõeldud juba möödunud aasta kevadel, siis ka nüüdne valitsus ei ole veel konkreetselt otsustanud, mis saab sügisel koolidest ning mis saab järgmisel aastal vaktsineerimisest, kirjutab Postimees. 

«Minu isiklik seisukoht on, et kui Covid-19 pandeemia jätkub, siis on mõistlik riigil ka edaspidi oma elanikele tasuta vaktsineerimist võimaldada,» vastas tervise- ja tööminister Tanel Kiik Keskerakonnast küsimusele, kas aastal 2022 on Eestis vaktsiin veel tasuta. Kiik täpsustas, et tegelikult ei ole valitsus veel jõudnud järgmise aasta plaanidest rääkida. «Need debatid tuleb pidada ning reeglid kokku ka leppida,» lisas Kiik.

See kõik sõltub aga sellest, milline on koroonaviiruse levik Eestis suvel, sügisel ja mida tõotavad järgmiste aastate prognoosid.

Üks valitsuse põhimõttelisi otsuseid on olnud jätkata koostöös Euroopa Liidu ühishangetes vaktsiinide ostmist. «Konkreetsed lepingud vaktsiinitootja Pfizeri/BioNTechiga on sõlmitud ning ka Euroopa tasandil käivad läbirääkimised Modernaga pikemaajalise lepingu sõlmimisel,» rääkis minister.

Kuigi valitsus pole veel tõsisemalt arutanud, kas vaktsineerimine muutub aastal 2022 tasuliseks, kinnitas minister üle, et ei pea realistlikuks varianti, et need, kes saavad esimese doosi detsembris kätte, peaksid uuel aastal teise doosi eest maksma.

Kiige sõnul peavad tervishoiuteenused inimestele kättesaadavad olema, kuid küsimus on pigem selles, mil määral erineb koroonatesti korraldus praegusest. «Võib-olla tulevikus on siin suurem roll terviseasutustel ja kiirtestidel,» kujutles Kiik ja lisas, et kiirtestide valdkonnas tehakse pidevalt uuendusi. «Oleme neil teemadel peaministriga mõtteid vahetanud,» lausus Kiik.

Nad on peaministriga kokku leppinud, et kui teise laine äge periood lõppeb ning elanikkonna vaktsineerimisega on jõutud tõsisemalt tegeleda, siis tuleb mõelda, mis saab sellel sügisel ja järgmisel aastal.

Haridusministeerium uurib, arutab ja otsib häid lahendusi praegu koos teadlastega, et sügisel saaksid koolilapsed koolimajja ning kooliaasta algaks võimalikult stabiilselt ja turvaliselt.

2021. aastal on Eesti riigis vaktsineerimine kõigile tasuta, ent 2022. aasta kohta ei ole otsuseid veel tehtud ning seetõttu ei ole ka teada, kas haridustöötajad saavad edaspidi antikehade vähenemisel uue vaktsiinisutsaka tasuta. Küll aga eraldas valitsus sügiseks 900 000 eurot, et haridusasutused saaksid osta Covid-19 kiirteste. Õpetajatele loodud tugiliin, mis oli mõeldud keerulistel aegadel vaimse tervise toetamiseks, on avatud selle kooliaasta lõpuni. Pärast seda hindab ministeerium, mil moel sellega edasi liigutakse.

Lisaks tegeleb haridusministeerium haridusasutuste ventilatsiooniga. Kõik ehitamisel või rekonstrueeritavad riigikoolide hooned saavad uue, nüüdisaegse ventilatsiooni. Ministeerium koondab koostöös tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) ning koolipidajatega kokku koolide ja lasteaedade ventilatsiooni puudutavad andmed, et hinnata olukorda ja kavandada investeeringuid.

Teadusinnovatsiooni toetamise raames ostab ministeerium 100 Respiray õhupuhastajat, mis lähevad maksma kokku 18 000 eurot. Õhupuhastajad jagatakse riigikoolidele ja eelkõige hariduslike erivajadustega laste koolidele. «Koolid saavad neid kasutada oma äranägemise järgi,» ütles ministeeriumi meedianõunik Liisa Tagel.

Kuna õhupuhastajat kasutades on nähtav inimese suu ja näoilme, siis sobib see kuulmispuudega inimestele. Tegemist on katseprojektiga ning ministeerium leppis tootjaga kokku selles, et haridusasutused annavad ka tagasisidet. 

BNS

4 kommentaari
  1. Nojah 3 aastat ago
    Reply

    Mina leian et iga riik peab ise otsustama missugust vaktsiini muretseda ja mitte koostöös liiduga. Kui tahetakse koroonast lahti saada siis parim vaktsiin on Venemaal ja juba 4 liiki- Tuleb jätta vihavaenu õhutamine Venemaa vastu j mõelda inimeste tervise peale. Eks ikka peab ka edaspidi distantsi hoidma , maske kanma ja kogunemisi vältima.

    • vana 3 aastat ago

      Ükskord jõuab see vene vaktsiin siia niikuinii!

  2. Kas meie president Meri oli kurjategija ja kas ka Ratas on seda. 3 aastat ago
    Reply

    Laeva põhjamineku hommikul kuulasime telerist saateid õnnetusest ja Meri sõnul ei tohi veel kedagi maha matta. Laevas on õhku palju ja inimesed elavad veel kaua. Venemaa pakkus kohest abi, et tõstab koheselt laeva pinnale. Meri sõnul tema keeldus sellest abist kuna meile tulevad appi võimsa tehnikaga teised riigid. Inimesed surid.
    Kas president Meril oli õigus keelduda Venemaa abist? Minu arvates ei olnud.
    Sama vea tegi ka Ratas. Tema keeldus Venemaa vaktsiinist sõnadega, et meie ei vaja Venemaa abi. Nüüd on meil surnuid tohutult ja peaminister, kes on lubanud seista rahva poole näoga, seda teinud ei ole. Inimesed surevad siiani.
    Nüüd me teame, et Venemaa vaktsiin on hea.
    Kas Ratas on kurjategija, keeldudes tõhusast abist Ameerika mahitusel ja rahvas sureb siiani? Nüüd on üle maailma teada, et meile peale sunnitud vaktsiin on ka ohtlik ning ei taga oodatud ohutust.
    Ratas ei peaks tagasi astuma vaid vangi minema.
    Vajame ausat ja tõeliselt rahvast hoolivat valitsust.

    • Tõnis Viilol. Kuidas on tegelikult? 3 aastat ago

      Meil Vaktsiini süstimisel räägiti, et esimene süst ja siis 21 päeva möödudes teine. Ainult siis tagab see immuunsuse. Meil sellest kinni meil sellest kinni ei peeta.
      Käisin kahel ko0rral pakkumas testi tegemisel Tartus. Istusin autos peaaegu putka vastas kus testida saan. Ei saanud. Vaja perearsti saatekirja. Helistasin perearstile ja tema saatekirja ei andnud. Nüüd, eelmisel reedel samas kohas ja jälle ei saanud testi teha. Täna rääkisin perearstiga ja palusin saatekirje testi tegemiseks. Jälle ei saanud.
      Igal päeval teleris kuuleme kui palju on teste tehtud. Ma ei usu sellest sõnagi. Mõlemal korral olin Tartu testimise ukse taga ligemale tunni ja esimesel korral selles ajas ei käinud seal kedagi. Reedel oli sama lugu. Küsisin ka võimaluse kohta raha eest. Ei saa. Öeldi ka seda, et Tartus teisi kohti testimiseks ei ole.
      Kust võetakse andmed selle kohta, et tehakse ööpäevas teste tuhandeid?
      Meil oli haigestumiste arv palju suurem ja siis valitsus leidis, et see peab järsult langema. Ja langes kahe ööpäeva jooksu alla tuhande. Kuidas võimalik)

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.