Eile õhtul, 19. mail toimus välisminister Eva-Maria Liimetsa ja ÜRO peasekretär António Guterrese videokohtumine, et tutvustada peasekretär Guterresele Eesti plaane ÜRO Julgeolekunõukogu eesistujana juunis 2021.
Igal kuul juhib üks ÜRO Julgeolekunõukogu 15st liikmest selle tööd. „Eesistuja ülesanne on korraldada ladusalt julgeolekunõukogu istungeid, vahendada eri huve ja sõlmida kokkuleppeid,“ ütles välisminister. „Eesistumine annab meile võimaluse julgeolekunõukogu päevakava ka Eestile oluliste rõhuasetustega mõjutada. Plaanime kutsuda kokku kõrgetasemelised istungid küberjulgeoleku ja Afganistani teemal, samuti soovime kõrgel tasemel otsida lahendusi laste kannatustele konfliktikolletes.“
Suursaadik Sven Jürgenson rõhutas, et Eestile on oluline Euroopa Liidu ja ÜRO koostöö, mistõttu kutsume julgeolekunõukogusse esinema ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli. Peale selle toonitas Jürgenson vajadust arutada, kuidas ka ülejäänud ÜRO liikmeskond saaks julgeolekunõukogus toimuva kohta teavet. Seetõttu kutsub Eesti töömeetodite teemal kokku eraldi istungi.
Lisaks arutati kohtumisel ÜRO personalipoliitikat – välisminister avaldas lootust näha tulevikus ÜROs kõrgetel ametikohtadel ka eestlasi.
Selle aasta lõpus saab läbi ÜRO peasekretär António Guterrese esimene viieaastane ametiaeg. Peasekretär on teatanud soovist kandideerida teiseks ametiajaks. „Peasekretär Guterres on teinud head tööd, sealhulgas võtnud selge juhtrolli üleilmse pandeemiaga võitlemisel, mistõttu Eesti toetab igati tema jätkamist,“ kinnitas Liimets. „Ootame peasekretär Guterrest ka Eestisse visiidile,“ lisas välisminister.
Mai alguses toimus ÜRO peasekretäri kandidaadi kohtumine ÜRO liikmesriikidega, mille järgnes kohtumine julgeolekunõukogu liikmetega 18. mail. „Praegu näib, et Eestil on ajalooline võimalus olla eestvedaja peasekretäri valiku protsessis – on tõenäoline, et peasekretär valitakse ametisse Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumise ajal,“ rõhutas suursaadik Sven Jürgenson.
peab nõudma, et Venemaa tagastaks 4,7% vallutatud maa-ala. Kuna Venemaa paneb sellele veto, siis saavad käik näha ja aru, kes on põhisüüdlane taolistel juhtudel. Sellist võimalust ei tohi lasta käest libiseda.
Palestine solidarity campaign movement teavitab,et juudid
okupeerisid Palestiinia ja hoiavad palestiinia elanikkonda koonduslaagrites.
Gaza sektor ja West Bank on koonduslaagrid.
Palestiinlastel puuduvad inimõigused ja oma valitsus.
Palestiinlased on relvitud.
Vaata dok.filmi “The wanted 18 “.
Meie välisminister pole mingi plaanide tutvustaja. Temast ei olene mitte midagi, ajab tühja tuult taga. tegeleb valede asjadega, tunneb kaasa riikidesse saadetud rahurikkujatele, saadab meie raha teistele rikidele mis on nagu tilk ookeani põhja jne. Ta tegeleb valede asjadega millest meil pole mingit kasu.
uSA uue presidendi tulekuga algas uus etapp Venemaa süüdimõist,ises. Ta tuli võimule vastu peaaegu poolte USA elanike tahtmist ja esimese asjana läks Süüriat pommitama. Vana mees külvab vihavaenu. Ukraina oli juba maha rahunenud ja leppinud sellega et Vemenaa sai Krimmi tagasi mille kunagi kinkis venemaa ukrainlasest riigivanem Nikita Ukrainale. Ei tea kas oleks USA tahtnud krimmi panna oma väeüksused või. Ehk on kade et Venemaal toimusid valimised rahulikult ja eks see ärritab ka Brüsseli tegelasi et ei läinud läbi rahurikkuja saatmine Venemaale.
Venemaal elab palju ukrainlasi ja Venemaal suhtutakse kõigisse rahvustesse hästi. See Venemaa-vastane tegevus on alatu. Meist ei olene mitte midagi ja meil on oma riigis palju probleeme ja ebaõiglust. Pole vaja toppida oma nina teiste riikide siseasjadesse ja jätta vihavaenu sepitsemine Venemaa vastu sest praegune Venemaa pole meile midagi halba teinud ja meiega tahetakse hästi läbi saada, aga piirid jäävad samaks-ei tasu ilmaaegu oma suud kulutada sest see ei muuda midagi.