Riigikogus moodustati Keskerakonna fraktsiooni liikme Dmitri Dmitrijevi eestvedamisel põlevkivi ja teiste Eesti maavarade uurimise toetusrühm. Dmitri Dmitrijevi sõnul on toetusrühma eesmärk igakülgselt toetada Eesti põlevkivi ja teiste maavarade edasist uurimist ning nende ümbertöötlemiseks võimalikke komplekssete tehnoloogiate arendamist, mis tagaksid maavara kasutusele võtmist võimalikult efektiivsel viisil.
“Energeetikas ja rohemajanduses toimuvad kiired muutused. Paradigma muutuse keskel on aga oluline roll kriitilistel maavaradel, sh haruldastel muldmetallidel ning erinevatel keemilistel ühenditel, mis põlevkivi kõrval võivad suurendada Eesti rahvuslikku rikkust,” lausub Dmitri Dmitrijev, kes on ühtlasi ka Riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma esimees.
Dmitri Dmitrijev ütleb, et Eesti ettevõtete ja teadlaste koostöös on uuritud uuenduslikke põlevkivi kasutamise tehnoloogiaid. “Põlevkivi on Eesti üks peamisi maavarasid ning vajame selget arusaama, kuidas oleks edasine kasutus võimalikult otstarbekas. Riigikogu toetusrühma eesmärk on kaasa aidata, et Eesti tugevdaks oma positsiooni põlevkivi kompetentsikeskusena rahvusvahelisel tasemel,” märgib Dmitri Dmitrijev.
“Põlevkivi väärindamise kõrval ei tohi ära unustada, et Eestil on märkimisväärseid haruldaste muldmetallide varusid, mida peetakse nii Euroopa Liidus kui ka näiteks USA-s kriitilisteks maavaradeks. Põhiküsimuseks on, kas ja kuidas on võimalik hoida nende kaevandamisel ning tootmisel ära ulatuslikud keskkonnamõjud,” lisab Ida-Virumaalt valitud saadik.
Toetusrühma kuuluvad ka Erki Savisaar, Mihhail Stalnuhhin, Peeter Rahnel, Oudekki Loone, Tarmo Tamm, Marek Jürgenson, Marko Šorin, Игорь Кравченко – Igor Kravtšenko, Mihhail Korb, Eduard Odinets ja Riho Breivel.
ma seda rühma. Sest nend eesmärk on põlevkivi põletada või ümber töödelda õliks, et siis see kütusena ära põletada.
vaja on hoopis põlevkivi keemiliselt lahustada elementideks ja neid elemente kasutada ravimitööstuses, plastitööstuses (kuni midagi pole plasti asemele tulnud, peame sellega leppima), muudes osistes.
Ning aastas peaks põlevkivitoodang olema 2 miljonit tonni, sest vähem ei säilita enam meie kogemust põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel.
Samuti tuleb uuesti luua põlevkivikeemia asutis, mis kunagi kiiruga hävitati. Ning meil on vaja toota juurde uusi keemikuid ja katsetajaid. Mitte suhtekorraldajaid ja udumulisejaid.
„Mida v***u on Eesti peaministri asi, mida meie siin Soomes teeme?” küsivad pahased soomlased pärast kirja avaldamist Soomes elavatelt ja töötavatelt eestlastelt. Neil eestlastel pole selle peale tõesti midagi kosta. Tõepoolest, mis on teise riigi juhi asi, mida inimesed selles riigis teevad või kuidas elavad. Kujutagem ette, kui Soome peaminister hakkab eestlastele Eestis ette kirjutama, kuidas nad elama peavad või kuidas käituma, milliseid otsuseid tegema. Selline tegevus naerdaks pehmelt öeldes välja.
Praegu võib aru saada, et peaminister Kaja Kallas astus oma kirjaga üle nö punase joone, mis toob eestlastele Soomes pigem kahju kui kasu.