Riigikogu juhatus: obstruktsioon on ja jääb opositsiooni relvaks

Foto: Riigikogu

Riigikogu esimees Jüri Ratas ja aseesimehed Hanno Pevkur ning Martin Helme tõdesid kevadistungjärku kokkuvõtval pressikonverentsil, et viimastel nädalatel parlamendis toimunud obstruktsioon on opositsiooni õigus, kuid seda tehes tuleb jääda väärikaks ja Riigikogu tööd ei tohi seisma panna.

Jüri Ratas tõdes oma sõnavõtus, et poliitika tegemine on Riigikokku tagasi jõudnud. Lisaks tundis ta head meelt, et kodanikuühiskond räägib riigi asjades varasemast palju aktiivsemalt kaasa. „Olulise tähtsusega riiklikke küsimusi oli viiendal istungjärgul kaheksa, enne seda oli neid neli. Rahva algatatud petitsioone oli arutlusel 23 varasema kuue asemel. See on asja positiivne pool, nagu seegi, et toimuvad rahumeelsed meeleavaldused,“ tõi ta näiteks.

Samuti ei saa Ratase sõnul opositsioonile ette heita obstruktsioone, mida opositsioon on alati teinud. „Aga selle poliitika hulka ma ei pane viimasel nädalal Riigikogu täiskogus toimunut. Selle panen ma suure miinuse poolele. Väärikust peame me poliitikas säilitama ja meil kõigil tuleb jääda väärikaks. Sellist protseduurliste küsimuste laviini ma varasemast ei mäleta. Selge, et see on muutnud üheks relvaks, aga mitte nii massiivseks,“ rääkis Ratas.

Riigikogu esimees lisas, et viies istungjärk jääb ajalukku kaugistungitega, mis näitab tema sõnul Eesti digivõimekuse suurt potentsiaali, kuigi istungite pidamine kriisi tingimustes vajab veel täpsustamist.

Aseesimees Hanno Pevkur ütles, et Riigikogu juhatuses valitseb hea üksteisemõistmine ning Riigikogu oli pandlik ning kiire pandeemia olukorras lisaeelarve vastuvõtmisel. „Samuti oli tuntav selle maja panus riigieelarvestrateegia tegemisel,“ ütles Pevkur.

Viimastel nädalatel Riigikogu tööpäevi pikaks venitanud obstruktsiooni kohta märkis aseesimees Pevkur, et see on opositsiooni legaalne viis oma rahulolematusest märku anda. „Kuid sellega ma ei ole nõus, et keegi saab parlamendi töö seisma panna,“ lisas ta.

Pevkur rääkis ka Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse plaanitavatest muudatustest, kus käsitletakse teiste teemade seas obstruktsiooni ja eelnõudele muudatusettepanekute esitamist. „Obstruktsioonivõimalust ei saa opositsioonilt ära võtta. Eesmärk on tagada võimalikult selge ja arusaadav kodukord Riigikogule ning tagada, et parlamendi töö ei seiskuks ja et nii opositsiooni kui ka koalitsiooni õigused oleksid võrdselt tagatud.“ Pevkur kinnitas, et kodukorda tehakse Riigikogule, mitte ühele või teisele erakonnale.

Aseesimees Martin Helme tõi lõppenud istungjärgust rääkides esile kevadise abielureferendumi menetlemise, mis tema sõnul oli viimaste aastate üks märgilisemaid poliitilisi ja parlamentaarseid sündmusi. Obstruktsiooni kohta märkis Helme, et opositsioon ei ole takistanud Riigikogu tööd. „Me küsime küsimusi, peame kõnesid, hääletame kõiki asju ja ma ei ole näinud nii põhjalikku Riigikogu töö tegemist pikal ajal, kui üldse. See on Eesti demokraatiale väga hästi mõjunud, oleme sellele viimastel nädalatel andnud täiesti uue hingamise.“

Helme kõneles ka ministrite umbusaldushääletustest ning nendega kaasnenud teravatest poliitilistest küsimustest ja süüdistustest, mis peaksid tema sõnul olema iseenesestmõistetav osa poliitilisest diskussioonist. „Riigikogu saal ei ole püha koht, poliitikud peavad hakkama saama oma tegude selgitamisega nii avalikkusele kui ka teistele poliitikutele. See, mis meil parlamendis toimub, on demokraatia elutervise näitaja. Siin arutatakse asjade üle, arutatakse kirglikult, arutatakse sisuliselt ja arutatakse nii, et see kõnetab avalikkust,“ rääkis ta.

Juhatuse liikmed rääkisid pressikonverentsi lõpus ajakirjanikele küsimustele vastates ka suve lõpus eesootavast presidendi valimisest.

Sügisistungjärk algab 13. septembril.

1 Kommentaar
  1. Miljonid salasõnad lekkisid 1 kuu ago
    Reply

    Pilveteenuseid pakkuv ettevõte NordLocker teatas, oma veebis, et pahavara abil on vahemikus 2018-2020 lekkinud 3,5 miljonist Windowsi arvutist saadud salasõnad.

    Pahavara on arvutitesse tunginud e-posti ning illegaalse tarkvara kaudu. Nõnda on kätte saadud ligi 26 miljonit kasutajanime ja salasõna selliste teenuste kohta nagu Facebook, Instagram, Twitter, Gmail, Steam, Amazon, Netflix, Spotify ja PayPal.

    Lisaks on arvutitest varastatud üle miljoni pildi ja üle 650 000 Wordi dokumendi. Lisaks on pahavara kogunud kokku üle 2 miljardi nn küpsise sellistest veebilehitsejatest nagu Chrome.

    Andmete lekkimine võib kaasa tuua kontode kaaperdamise ja halvemal juhul rahalise kaotuse. Seetõttu tasub olla salasõnadega ettevaatlik ja võtta võimalusel kasutusele kaheastmeline sisselogimine.

    Veebis on mitmeid teenuseid, mille abil saab kindlaks teha, kas andmed on lekkinud. Üks sellistest on laialt kasutatav teenus Have I Been Pwned, mille asutaja on andmeturbeekspert Troy Hunt. NordLockeri tuvastatud lekke andmed on samuti selles teenuses. Have I Been Pwned teenusesse pääseb siit.

    Kui teenusesse sisestada oma e-posti aadress või telefonumber, saab teada, millal ja kust on andmed lekkinud. Kui midagi leitakse, saab kohe siseneda vastavasse teenusesse ja vajadusel salasõna vahetada.

    Have I Been Pwned teeb koostööd ka Soome küberturvakeskusega ja sinna edastatakse andmed Soome riigiametnike andmelekete kohta, vahendab Iltalehti.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.