Välisminister Liimets: koostöö Eesti ja Jaapani vahel on saanud sisse uue hoo

Foto allikas: Välisministeerium

Täna, 1. juulil võõrustas välisminister Eva-Maria Liimets Tallinnas ajaloolisel visiidil viibivat Jaapani kolleegi Toshimitsu Motegit, kes on esimene Eestit külastanud Jaapani välisminister. Visiidiga tähistatakse ühtlasi Eesti ja Jaapani sõprussidemete sajandat aastapäeva.

Ministrid vestlesid kohtumisel Eesti ja Jaapani aastate jooksul üha tihenenud suhtetest ja viljakast koostööst, seda nii majanduse, küberjulgeoleku, energeetika kui ka kultuuri ja disaini vallas. Samuti käsitleti jutuajamises julgeolekuolukorda Euroopas ja Aasias ning päevakajalisi rahvusvaheliste suhete sündmusi.

„Mul on väga hea meel tervitada oma Jaapani ametikaaslast Tallinnas, sest Jaapan on Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas üks meie olulisimaid partnereid. Täna arutasime nii meie riikide majanduslikku läbikäimist kui ka digi- ja küberkoostööd, energeetikat, kliimaküsimusi ja teaduskontakte, mis kõik on viimaste aastate jooksul teinud suure sammu edasi,” ütles välisminister.

Välisminister Liimets tunnustas Jaapani olulist rolli reeglitel põhineva maailmakorra edendamisel rahvusvahelistes organisatsioonides, mis on ka Eesti eesmärk ja huvi. „Jaapan on meile väga tähtis strateegiline partner, kellega jagame ühiseid väärtusi ja kel on oluline roll suhete edendamisel Aasia regioonis,” ütles välisminister. „Meie riigid on teinud sisukat koostööd ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Näiteks ÜROs oleme mõlemad toetanud teineteise algatusi rahvusvahelise julgeolekuga seotud küsimuste tõstatamisel.“

„Jaapani ja Eesti suhted on viimase kolmekümne aastaga tõusnud tõepoolest uuele tasemele ning meil on väga laialdased ühised huvid,“ sõnas välisminister. „Näiteks on Eesti jaoks väga oluline vaba ja turvaline kaubatee Aasias, seepärast toetame Jaapani algatust Free and Open Indo-Pacific, mis on terve sealse piirkonna stabiilsuse ja majandusarengu seisukohast suure kaaluga,“ ütles Liimets.

Kohtumisel andis välisminister Jaapani kolleegile üle ka trükisooja jaapanikeelse tõlke Andrus Kiviräha raamatust „Mees, kes teadis ussisõnu“ ning soovis palju edu peagi algavateks Tokyo Olümpiamängudeks. Visiiti jääb meenutama välisministrite istutatud jugapuu Kadriorus Jaapani aias.

Kohtumise järgselt tegid välisministrid pressiavaldused, mida saab järele vaadata välisministeeriumi Youtube’i ja Facebooki kanalil.

3 kommentaari
  1. Rootsis tapeti tänaval 3 nädalat ago
    Reply

    Kurjategija on jätkuvalt tabamata

    Rootsi Göteborgi politsei otsib jätkuvalt politseiniku tapnud meest. Politseinik tapeti Göteborgis kolmapäeval, 30. juunil kell 22.30 kohaliku aja järgi.

    Kolleegid üritasid politseinikku sündmuskohal elustada, aga tulemusteta. 33-aastane politseinik suri vigastuste tagajärjel haiglas, vahendab Expressen.

    Politseinik oli kolinud Göteborgi 2019. aasta lõpus ja oli olnud politseis lühikest aega. Varem oli ta olnud ÜRO rahuvalvejõududes Malis. Ta oli soovinud aga politseinikuks saada.

    Ohvri lähedased kirjeldavad teda kui lahket ja tähelepanelikku inimest, kel polnud kunagi konflikte. Tema vend on samuti politseinik.

    Expresseni info kohaselt olid kurjategijal teo toimepanemise ajal seljas musta värvi rõivad, näol koroonamask ja käes Biltema kindad. Tapja lahkus kiiresti sündmuskohalt ja teda otsitakse jätkuvalt.

    Politsei loodab leida relva padrunihülssidest kurjategiga DNA-d, et selle abil kurjategija leida.

    Kaks politseinikku olid kolmapäeva õhtul väljakutsega seoses Biskopsgårdeni elurajoonis, kui ühte neist tulistati. Tapjat on alates kolmapäeva õhtust otsitud suurte politseijõududega.

    Teo motiiv pole veel teada. Teada pole ka see, et kas politseinik oli tegelik sihtmärk. Väljaande GT andmetel olid politseinikud olnud sündmuskohal mootorrattaga ja küsitlesid inimesi. Keegi sõitis neist mööda, tulistas kolm lasku, ja sõitis minema.

  2. a 3 nädalat ago
    Reply

    Free and Open Indo-Pacific? = maakeeli: Vaba ja avatud India-Vaikne ookean.

    Ahv areneb kui ta saab kasutada võimalusi, mis arendavad ta käelisi (jalalisi) tegevusi.

    Selle abil areneb muuseas ka ta aju loodusjätkusuutlikkuse suunas (oma keskkonda rikkumatta), kui ta samas ei ürita oma aju abil looduskeskkonnast irduda liialt tehiskeskkonda.

    India-Vaikse ookeani orjala mass-pandeemtoodetavast kaubast (pehmest terasest Hiina traktorite ja 10-kordselt paekivi-kvoodi poliitmüügil üle makstud I-Mievite kasutajad) poliitiliselt mõttetule ja sisutule tegevuseta elule sunnitud Eesti ugrid saavad “areneda” vaid yanatoomlasteks.

    Tehiskeskkonda kontrollivad ALATI need humanoidid, kes tahavad päris-Maalasi (misiganes päris-planeetlasi) millegipärast loodusvaenulikult oma heaks orjastada ja soovil mugavamate orjade vastu välja vahetada (UFO-lase esikaanefotoga Õhtuleht 6.07.2021)

    Vaikse ookeani pea kõigil saartel on kanna kinnitanud USA-NATO saabas. Isegi lõunamaiselt sulanud veega Sulavesil anastab ta pühimõttelt päris-saarlaste üll.

    3-6-nurkse logoga Kauba-Tööstuskoja riigi enamus-ugrist juht on Põhjaväila tellinud mõne aasta jooksul 3 aatomi-jäämurdjat.

    Mis on ühist Jaapanil ja Eestil? Fukushima-Tshernobõli pandeemia oht, kui arvestada Leedu-Valgevene, Sosnovõi Bori ja Soome tuumajaamu?

    Või

    (nagu klassivenda ära kasutanud Laar, kes sai ta kätte Iiris)

    Iiri kaudu serafima-auleegionlikult vabamüürlikult Kruuda Eesti oma piimatööstust EL Eesti-Iiri (j)evr(ei)kohtus pudelisse tagasi panna tahtev Vichmann tahaks 80 000 järelejäänud Eesti suur-võõr-poliittöösturite lehma piima müüa koos Heleniuse-Murakaga, pulbrina harakiri-kamikazelastele,

    keda on umbes 200 korda enam, kui Läänemere Lääne-Ugrilasse alles jäet päris-Maalasi ja kelle seedla seda valku eriti vastu võtta ei taha?

    • Almar Glustsenko 3 nädalat ago

      A oli seekord kogemata näpuvea tüttu A G, mitte mingi anonüümselt nurgas häbenev vabamüüri-A.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.