Siseministeeriumi, Välisministeeriumi ja Päästeameti koostöös vastas Eesti Leedu abipalvele, et on valmis saatma elanikkonnakaitse mehhanismi raames abi.
Kuna ebaseaduslikult saabunud isikute arv kasvab, esitas Leedu Euroopa Liidu liikmesriikide institutsioonidele ja ametitele abipalve vajadustest, mida neil Valgevenest lähtuva rändesurvega toimetulekuks tarvis on. Päästeamet on Leedule valmis saatma kümme telki koos sisustusega konditsioneeridest mööblini.
Siseminister Kristian Jaani märkis, et liikmesriikidel tuleb üksteist aidata. „Suhtume Leedut tabanud rändesurvesse äärmise tõsidusega. Leedu on üks Balti riikidest ja meie pikaajaline partner. Teeme pidevalt koostööd, hoiame üksteist kursis ja abistame Leedut, et saaksime sisserändajatest tingitud olukorraga edukalt hakkama. Kinnitame, et nad ei jää keerulises olukorras üksi. Leedu aitamine annab meie inimestele kindlustunde, et sarnase situatsiooni tekkimisel on tulevikus ka Eestil meie liitlastele toetuda,“ märkis minister.
Leedu abistamist rahastab Välisministeerium. Leetu saadetava varustuse maksumus on üle 200 000 euro ja seda finantseeritakse humanitaarabi vahenditest.
„Esiteks, Eesti läheb lähedasele naabrile appi. Teiseks, ebaseadusliku rändevoo tagajärjel Valgevenest Leetu jõudvad immigrandid avaldavad mõju kogu regiooni stabiilsusele ja julgeolekule. Leedut aidates seisame ühiselt kõikide Balti riikide julgeoleku ja väärtuste eest,“ sõnas välisminister Eva-Maria Liimets. „Kutsusin sel nädalal Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel kõiki liikmesriike üles tõhusamaks koostööks kolmandate riikidega rändevoo peatamiseks. Eelkõige tuleb meil ühiselt tegeleda ebaseaduslike sisserändajate tagasipöördumise korraldamisega ja samas olla Leedule abiks, et tekkinud olukorrale kohapeal lahendus leida.“
Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga on liitunud kõik 27 Euroopa Liidu liiget ning lisaks Island, Norra, Serbia, Põhja-Makedoonia, Montenegro ja Türgi. Mehhanismi mõte seisneb selles, et kui mõnes liikmesriigis puhkeb hädaolukord, millega ise toime ei tulda, saab riik paluda teistelt mehhanismiga liitunutelt rahvusvahelist abi ja ka saab seda kiirelt. Põhimõtte kohaselt esitab abi vajav riik abipalve ja teised riigid annavad teada, kuidas nad abi osutada saavad. Seejärel teatab abivajaja, kas kõiki pakkumisi on vajalik kasutada. Leedu tagasiside saabub abi pakkunud riikidele järgmisel nädalal.
Praeguse seisuga on abi lubanud osutada veel Horvaatia, Soome, Poola, Rootsi, Kreeka ja Sloveenia.
Leedul on Venemaaga riigipiir. Miks nad ei julge tuld anda?
Järelikult on EKRE-l tuline õigus meie kontrolljoone asjus!
Ei mingit sobingut tiblastaniga.
Suhtudes seltsimehelikult Venemaasse, saame ka Valgevenega normaalselt asju ajada.
Leedu riigipiir pidi ju olema Venemaaga ratifitseeritud?
On, vä?
pole selles abikäes malakat? Miks pidevalt teatatakse, kuipalju mutukaid taas SAABUS Leedusse aga kus on teated, palju tagasi löödi? Kui keegi SAABUB, siis on ta ka oodatud. Kas ka meile kallaletunginud vankad 1918. ja 1940.a SAABUSID?
Valgevenes on elu parem kui Leedus. Polnud vaja sekkuda teiste riikide siseasjadesse ja siis poleks keegi tulnud. Ju põgenikud tahavad minna rikkamatesse riikidesse edasi. Meie riik peab aitama oma inimesi. Ja EL tegeleb valede asjadega. Tahtsime vaba Eestit aga sattusime hoopis jälle liitu. Valdevene sai enne seda kui hakati toppima oma nina teiste riikide siseasjadesse kenasti hakkama. Oli tore ja rahulik riik.
Minu meelest pole meie vihavaenuavaldused Venemaa vastu õigustatud. Praegune Venemaa pole meile midagi halba teinud ja on väga kannatlik. Vene intelligents on kõrgel tasemel ja ei kiru ühtegi rahvust. venemaal suhtutakse kõigisse rahvustesse hästi. Riigis peab kord olema ja keegi ei tohi sekkuda. Meil on omal palju probleeme ja ebaõiglust ja lpole vaja teisi õpetada.