30 aastat omandireformi Eestimaal: kaotatud kodud ja lõhutud elud

Tammsaare, aita! Kui eestlastel on raske, pöörduvad nad oma klassika poole. Anton Hansen Tammsaare samba jalamile viidi Eesti Üürnike Liidu eestvõttel lilli 13. juunil 1996. aastal, millega märgiti ära omandireformi aluste seaduse vastuvõtmise 5. aastapäev. Rongkäiku juhtis maailma kodutute sümbol Charlie Chaplin, keda kehastas näitleja Lauri Nebel – samuti üks neist, kes kaotas kodu. Pildil veel sundüürnikud Heino Torga ja Enno Selirand.

Tavi Nirk, MSc, PhD (tehnikateadused)
Vello Rekkaro, MSc, PhD (riigimajanduse juhtimine)
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsendid, rahvaliikumise Õiguslik Tasakaal asutajaliikmed

ORAS – omandireformi aluste seadus
„Me rikkusime ära ilusa asja ja vajaliku seaduse“, tõdes rahvasaadik Ülo Uluots peale Omandireformi aluste seaduse (ORAS) vastuvõtmist Toompeal 13. juunil 1991.a. ajalehes Rahva Hääl 11.07.1991.a. (Rmt: Kodu ja õigusriik. Tallinn, 2016, lk 24 ja 174)

Kuidas siis sai rikutud see seadus ja mida on see kaasa toonud, sest seadus võeti ju vastu ja kehtib tänaseni? Oma saatesõnas „Euroopalikke väärtusi eirates: omandireform Eestis“ osundatud kogumikule „Kodu ja õigusriik“ meenutab Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom antiik-Kreeka filosoofi Platoni tõdemust: „Pole suuremat kurja kui see, mis on tehtud õigluse ettekäändel.“ Meil aga rikutakse jätkuvalt põhiseaduse kolme printsiipi – õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, varjates omakasupüüdlikke eesmärke suminaga õigluse taastamisest.

Üle 20 aasta on saadetud pöördumisi ja avaldusi poliitilistele ja juriidilistele institutsioonidele, selgitades, et omandireformi käigus pole mitte keegi saanud tagasi 1940. aasta vara – ei maad, metsa ega maja, vaid Eestis anti/kingiti poliitilise otsusega õigustatud subjektidele tagastamise sildi all omandiõigus hoopis tänasele varale. Rahvale loodi illusioon varade tagastamisest kui õigluse võidust, kuid reaalses elus läks kahjuks teisiti – kogu tagastamise protsess kujunes suurel määral vaid ahnuse ja saamahimu presentatsiooniks, ning paljude inimeste õiglustundest sõideti julmalt üle. Samuti ei võetud kuulda teadlaste ega tunnustatud juristide häält, kirjutab Y. Toom. (ib, lk 25)

Tuginedes Riigikogu stenogrammidele saame jälgida omandireformi õigusriigi rajalt hälbimist. Näiteks järjekordsel arutelul 12. jaanuaril 1993.a. Riigikogu istungil räägib Liina Tõnisson: „Minu arvates aetakse siin kõnepuldis täna segamini tagastamine ning võtmine ja andmine. Pange tähele, me räägime ju … varade tagastamisest. Andke andeks, need varad ei ole kunagi neile kuulunud. Neile ei saa midagi tagastada, neile saab anda. Neile antakse ja nad võtavad. Neile ei tagastata mitte midagi, järelikult ei ole tegemist ajaloolise õiglusega.“ (ib, lk 174-176)

Rahvaliikumine Õiguslik Tasakaal kirjutas „40-ne kirjas õiguskantslerile omandi asjus“, et omandireformi pinnal tekkinud pingete kõrvaldamine riigis ja ühiskonnas on praegu meie esmatähtis ülesanne. „Enam ei ole kahtlust, et praegused privatiseerimismeetodid Eestis on riigi ja rahva vara suhtes röövellikud. Sellest johtuv korruptsioon, kuritegevuse kasv, poliitilised ja sotsiaalsed pinged on põhjustamas riigis täieliku kaose, millest ei ole lootust kaotuseta väljuda kellelgi.“ (Eesti Sõnumid, 11. 05. 1994)

EES – eluruumide erastamise seadus

Elamute osas käivitus erastamine ja sealhulgas nende nn tagastamine peale Eluruumide erastamise seaduse vastuvõtmist 06.05.1993 ja jõustumist 29.05.1993.a. Selle seaduse vastuvõtmise poolt anti Riigikogus 44 häält, millest 22 andsid Isamaa, 7 Mõõdukad ja 6 ERSP saadikud, kirjutas koonderakondlane Enno Selirand artiklis „Sundüürnikud aadete ja kodukolde eest“ (Sõnumileht, 20.06.1998) Autor juhib tähelepanu EES sätetele, kus § 3. Erastamise objekti puhul annab lõik (4) Erastamisele kuuluvad: p.1) üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid; (NB! ilma mingi kitsenduseta).Järgmises lõigus (5) Erastamisele ei kuulu: p.4) õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni…

Vastavalt 1992.a. rahvahääletusel vastu võetud põhiseadusele tohib kodanike õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, kuna kõik on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida …varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu, kirjutab Selirand ja juhib tähelepanu peaminister Mart Siimani juures toimunud nõupidamisel õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli poolt rõhutatule – õigus eluasemele on inimese põhiline õigus. Kuna elamureformi senine käik on tagastatud majade üürnike jaoks toonud kaasa koduõiguse kaotamise, siis peaksid reformi loojad nüüd vabandama asjade sellise kulgemise pärast, arvas õiguskantsler Truuväli.

Õigustundlike kodanikena on sundüürnikud veendunud, et õigusriiki saab rajada vaid austades inimõigusi, meie põhiseadust ja üldse seaduslikkust ning seetõttu tuleb vabandamise kõrval kohe peatada eluruumide erastamise seaduse kehtivus, kõrvaldamaks sätted, mis on toonud kaasa inimsusevastase käitumise ilminguid. Nimelt toimuv eluruumide tagastamine koos elanike-üürnikega meenutab pigem vallutajate käitumist anastatud maal vihatud rahva hulgas kui riigimehelikku asjaajamist, kirjutas Selirand.

Lahendusteede otsinguil
Möödunud aastakümnete jooksul on sundüürnike organisatsioonide poolt korraldatud konverentse ja üllitatud mitmeid raamatuid, kus on käsitletud omandireformi probleeme ja eriti varade privatiseerimist nn tagastamise kaudu. Kokkuvõtvatena olgu nimetatud ettekannete ja artiklite kogumik „Kodu ja õigusriik“ 2016.a., mis oli järjeks 2009.a. ilmunud Jaan Õmbluse koostatud raamatule „Kaotatud kodud“ ja selle eesti, inglise, saksa ja venekeelsete resümeede vihikule ning Heimar Lengi 2011.a. ilmunud kogumikule „Lõhutud elud“. Tänaseks on lisandunud veel Heimar Lengi parandatud ja täiendatud väljaandena 2019.a. „Lõhutud elud II. Eesti sundüürnike lugu 1989-2019“.

Käesoleval aastal valmis reźissöör Toomas Lepal film „Omandireform 30“, mille stsenarist on Peeter Järvelaid ja mis on praegu vaadatav Eesti Rahvusringhäälingu portaalis jupiter.err.ee:
https://jupiter.err.ee/1608260400/omandireform-30

Ühendus Koduõigus koostöös Eesti Üürnike Liiduga avaldas projekti “Omandireformi lõpetamine põhiseaduslikul alusel“ kokkuvõttena kogumiku „Kodu ja õiglus. Ettekannete ja dokumentide kogumik“ (2012), mille eessõnas koostajad sedastavad: „Iseseisvuse taastamise eufoorias alustatud omandireform tuleb lõpule viia kooskõlas Euroopa õiguskorra ja Eesti põhiseadusega ning kannatanutele tuleb heastada kahjud.“Tuleb vaid ausalt oma tööd teha ja meie riiki teenida – nii lihtne see ongi!

4 kommentaari
  1. Petmine jätkub 3 aastat ago
    Reply

    Penskarid virelevad. Valitsejate meeletu 8000 rutsine palk tõuseb iga-aastaselt aprilli kuus.
    Seadus.
    Penskarid saavad ka 15-19 rutsi juurde.
    Ilus elu meil!?
    Kuhu jäi keskikute lubatud 100 €urot??????

  2. Pool aastat koosolekuid 3 aastat ago
    Reply

    Käisime koos ja ootasime. Kindlalt lubati.
    Jo see oli enne valimisi propaganda.
    Nüüd enam ei vali neid.
    KIIDA EKRET!

  3. uskmatu-toomas 3 aastat ago
    Reply

    Lubadused,lubadused ja lubadused ! Olen aastaid valinud keskerakonda aga Ratases täielikult pettunud st.ta on täitsa tavaline kahepalgeline,topeltmoraaliga poliitik nagu tema koalisatsioonikaaslasedki ! EKRE kannatab mõtetute foobiate käes – Petserimaa tagasi,tiblad kõik venemaale tagasi jne. IRL on ainult nime poolest isamaaline ja Eesti 200 no andke andeks .Sotsidest ei tasu üldse midagi rääkida juba Nestori ja Hänni aegadest on eesti rahvasse vaenulikult suhtunud mida näitas omandireform ja seega valida pole kedagi !

  4. Petmine jätkub 3 aastat ago
    Reply

    Rahvas nälgib ja võimurid vaid lisavad palkasid endale mitmes nõukogus.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.