Nüüd me siis teame, et parvlaevaga Tõll toimunud õnnetust ei põhjustanud inimlik eksitus, vaid tehniline rike. Vähemalt jõudis säärasele järeldusele TS Laevade sisejuurdlus. Ent tegelik probleem ei seisnegi selles, kes või mis laevaõnnetuse põhjustas, vaid riigi ja riigifirma suutmatuses õnnetuse järel tekkinud kriisiga toime tulla. Tänaseni ei ole TS Laevadelt selgitust, miks ei käivitunud Eesti suursaari mandriga ühendavatel liinidel õnnetusejärgseid probleeme maandav kriisiplaan.
Laevafirma juhatuse esimees Indrek Randveer kiitles, et öö läbi praame töös hoides jõuti hommikuks Kuivastusse kogunenud autode järjekord üle vedada. Kas hästitasustatud ametimehele ei tulnud pähe, et just tema ja teiste ettevõtte juhatuse liikmete hoolimatuse tõttu istusid tuhanded inimesed, sealhulgas vanurid ja lastega pered, saarel lõksus, et just tema tegemata töö ja enesega rahulolu põhjustas olukorra, kus kilomeetritepikkuses sabas oodanud reisijad olid teadmatuses, kuna toimuva kohta ei edastatud asjakohast infot?
TS Laevade juhtkonna käitumist kriisi puhkedes iseloomustab peataolek. Kuidas teisiti seletada, et samal päeval, kui Tõlluga õnnetus juhtus, vastasid ettevõtte infotöötajad reisijate meilidele, kus nood tundsid huvi, kas ostetud e-pilet tagab järgmisel päeval pääsu praamile, et ei maksa muretseda, vaid tuleb lihtsalt 15 minutit varem sadamas kohal olla. Kui palju neid petetuid täpselt oli, on raske öelda. Järgmisel päeval sadamasse jõudes ootas inimesi aga ebameeldiv üllatus, sest keskpäeval oli ettevõte otsustanud e-piletite eelisõiguse tühistada ning saatnud sellekohase meili. Muidugi ei istu puhkusel viibivad inimesed päev läbi postkastis. Eelnevast saab üheselt järeldada, et TS Laevade juhtkonnal puudus algelinegi kriisiplaan.
Tõllu avarii ja järgnevate päevade sündmused on otsene ohumärk, et oleme riigina kriisidele reageerides saamatud. Kui kokkupõrge kaiga halvab päevadeks ühenduse suursaartega ning toob sealsetele elanikele ja saare külalistele kaasa kannatusi, siis tekib küsimus, kas teistel elualadel on meil kriisikäitumist reguleerivad kavad olemas, ja kes õigupoolest vastutab, kui näiteks suurem elektrikatkestus või gaasileke kogu riigi elutegevuse halvab? Kelle tegemata töö on meid viinud olukorda, kus oleme nii kergelt haavatavad?
Et pildil asjad paika saada, tuleks loobuda sellisest kerglasest üle õla asjatamisest, nagu seda harrastab TS Laevad, kes veel nädala möödudes ei suuda selgitada, mis siis õigupoolest ikkagi juhtus ja miks kriisi käigus nii saamatud oldi, et Saaremaa ühendust parandades keerati tuksi ka Hiiumaa ja mandri vaheline liiklus. See, kui alles nüüd plaanitakse soetada varulaev, mis peaks valmima aastaks 2024, ei muuda juba toimunud segadust olematuks.
Kui arvame, et intsident Tõlluga ei tekita järelmeid, sest inimesed ju istusid kannatlikult kolme-, nelja-, aga ka kaheksatunnistes praamijärjekordades, siis oleme naiivsed. Teadmine, et ühendus Saaremaa (ka Muhumaa – toim) ja Hiiumaaga võib igal hetkel saada häiritud mitte üksnes sügismarude või talvepakase tõttu, vaid ka keset kõige kuumemat ja tuulevaiksemat suve, jääb kummitama. Usaldus riigi vastu on saanud löögi ja seda niipea ei taasta.
Selle valguses tahaks küsida, mida arvavad toimunust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ando Leppiman ning asekantsler Ahti Kuningas, sest peale poliitilise vastutuse, mida eeldatakse ministreilt, on ka kõrgete riigiametnike tööalane vastutus, millest aga meil ei taheta midagi kuulda. Ometi on just kantslerite otsene ülesanne tagada ministeeriumides töövõime ja kompetents. TS Laevade äpardumine näitas selgelt, et ülalmainitud ametnikud jäid töökohustuste täitmisel hätta. Või mis osa on juhtunus vastloodud võimsal riigi transpordiametil, mida muide juhib kunagine TS Laevade juhatuse esimees Kaido Padar. Mida tema asjast arvab?
Rääkisin Väinamere praamikriisist ühe Eestis viibiva USA kodanikuga. Tema arvas, et kui midagi sellist juhtunuks tema kodumaal, poeks firma tasuta vautšereid jagades ja ootajatele jooke-sööke pakkudes nahast välja. TS Laevad isegi ei üritanud järjekorras seisjate kannatusi vähendada. Kilomeetritepikkuses maanteesabas seisjatel puudus tualeti kasutamise võimalus, mida oleks saanud korraldada ajutiste kemmergute kohaletoimetamisega. Paljud inimesed polnud tundidepikkuseks suveleitsakus ootamiseks piisavalt joogivett varunud, mida ebameeldiva olukorra põhjustaja oleks pidanud jagama.
Muidugi polnuks paha ka tasuta võileibade ja kohvi pakkumine, kuid ärgem nüüd ikka kosmosesse mingem!
Ja veel, kui tekitati kilomeetritepikkune järjekord, pidanuks väikelastega peredele tegema erandi. Olgem ikka inimesed, ärgem laskem sülelastega peresid lõputult autos konutada ja maanteepervel mähkmeid vahetada! Eelisjärjekorda oleks pidanud laskma ka kõrges vanuses reisijad. On sulaselge vedamine, et mõni vanur neil päevil sadama päikselõõsas südamepuudulikkuse tõttu ei surnud. Küll aga nähti Kuivastus palgiveokit, mis otsekui komeet järjekorrast mööda kihutades sadamatöötajate asjatundlikul juhendamisel kiirelt praamile suundus.
Tõlluga toimunud avarii vallandatud kaos osutas nõrkustele, mis võivad järgmises võimalikus kriisis veelgi tõsisemalt kätte maksta. Riigiametnike vastutustundetus, riigiettevõtete juhatusse sattunud ükskõiksed inimesed ja üldine ametialane süüdimatus võivad tulevikus suuri ohvreid nõuda. Ennetagem seda!
Loodaks lähipäevil kuulda, kes võtab juhtunu eest vastutuse. Saarte elanikud ootavad aga konkreetset ja asjalikku selgitust, mis saab edasi, kuidas tagatakse nende eluline vajadus, mida ühendus mandriga lõppkokkuvõttes ju on. Jääme ootama!
Valitsusele olgu Tõllu saaga aga äratuskellaks, et nõuda selgete kriisiplaanide väljatöötamist ja esitamist neilt, kelle otsene kohustus see on. Samuti tuleb kaaluda, kas monopolide tekitamine kehvalt juhitud riigifirmadele on jätkusuutlik.
Nüüd on õige aeg mõelda saamatute kantslerite taustal ka tõsisemalt silla ehitusele!
Soomes registreeriti täna reedel, 6. augustil viimase ööpäevaga 738 uut koroonaviirusega nakatumist. Alates pandeemia algusest on Soomes tuvastatud kokku 110 720 koroonaga nakatumist.
Eero Nikodemus Raittinen (s. 6. lokakuuta 1944 Helsinki) on suomalainen laulaja ja rumpali, joka aloitti soolouransa vuonna 1968 lähdettyään Eero ja Jussi & The Boys -yhtyeestä. Bluesin ohella hän on esittänyt ja levyttänyt monenlaista musiikkia rockista iskelmään.
Odota vielä kaksi kuukautta! Ja tulossa oo syntymäpäivä!
nõus vaid ühes, muuga aga mitte.
Nõus, et TS Laevad oleks pidanud hüvitiseks pakkuma omapoolset sööki ja jooki, mitte ahnitsema viimase piirini.
Vastu aga muus:
1) Kõigepealt pole tegemist PRAAMIDEGA, vaid PARVLAEVADEGA. Praam on alus, millel pole jõuseadet ega liigu ise. Praami veetakse või tõugatakse puksriga või vedur- või tõukurlaevaga.
2) Marek ei märgi üldse vajadust viia ülesõiduhinnad isemajandamisele ehk omahinnale + 10% kasumit. Siis oleks leping kõigile selge ja kontrollitav ning tagatud. Kaua peavad virukad ja võrokad neile lõbusõitjatele peale maksma? Samuti peletaks palju kõrgem hind liigsed sõitjad eemale. Maksaks palju rohkem just autovedu, inimene saaks selelvõrra odavamalt. Ning parvlaeva täituvus suureneks märgatavalt, ülesõite oleks vaja teha vaid pool senisest ehk 1…2 parvlaeva jääks vabaks siia-sinna saatmiseks ja parandustöödele viimiseks.
3) Sülelapsed ei juhi autot, neid pole vajagi haletsuse pärast sellisetele lõbusõitudele kaasa võtta. Mäletame hiljutist juhtumit Itaalias. Milleks neid kaasas tassida, nad ei saa nagunii sihtkohast ja elust aru. Arusaam tekib alates 6ndast eluaastast, väiksematele meenub ainult tõik, et sai seal käidud. Kord peab seega käima kõigi kohta võrdsel alusel.
4) Suveks on meil vaja just inimeste ülevedamiseks tiibureid, selle süvis on tühine ja kiirus mitu korda suurem. Kalliduse katab teiste laevadega üleveetavad autod. Buss viib sadamasse ja buss viib sadamast edasi, üle mere aga tiibur. Pole vaja üldse busse üle viia, teises sadamas oodaku teine buss.
5) Mis puutub korraldamatusse TS Laevad töös, siis eks see ole koopia valitsuse käpardlikkusest muu elu korraldamisel.
6) Sild mandrilt Muhumaale on aga vale lahend. Saaremaa ja mandriosa elanikkond väheneb pidevalt (kui just neegreid ja muslimeid ei kavandata asemele vedada), sild läheks üha kallimaks ülal pidada. Tekib taas virukate ja võrokate nöökimise vajadus. Samuti on sild tervik ja seda on vaja ülal pidada tervikuna, laevade arvu saab aga sujuvalt muuta. Õige hind aga paneb paika ka autoomanike liigsed ülesõidud. Rahakott on see, millele tuleb vajutada, mitte ülesõitude arvu suurendamine või sild.
Samuti on meresõit palju meeldivam kui sillal ülekihutamine. Et muhukad ja saarlased ja hiidlased sageli mandrile sõidavad, on juba nende elu korraldamatus. Töötad mandril, siis ka ela seal, ja vastupidi.
Nii et vajutada tuleb nupule RAHA.
Kui M Helme rääkis kunagi plaanist B ja.C siis tõstis pasameedia ja süvariik seakisa. Aga paras nüüd Meile ja lollidemaale.
Nii kaua need laevajuhid imetlesid presidendi naba kui koterman laeva kargas Seda nn tehnilise tõrke lugu jutustage oma lastele Nemad ehk usuvad Sisekontroll ehk omad poisid Nalja teete
tõrge on küll võimalik, kuid tavaliselt on paljugi topeldatud. Töllul oli mitu põtkurit ja neid pidi saama ka eraldi käidelda. Samuti peab saama sõukruvi tagasikäiguga või labade pööramisega eraldi käidelda.
Kuid näib, et midagi jäi vanemtüürimehe taha, tema olnud juhtimas.
Ise pean ka 4-sõlmelist lähenemist nii lähedale suureks. 8km/t on juba jooksja kiirus. Ka 3…4km/t annab paraja põntsu.