Välisminister Eva-Maria Liimets kinnitas tänasel ülemaailmsel humanitaarabipäeval Eesti toetust kliimamuutuste ennetamisele ja leevendamisele.
Sel aastal on humanitaarabipäeva läbiv teema kliimamuutused. „Humanitaarabipäeva teema on eriti tervitatav aastal, mil ÜRO raportid hoiatavad maailma ennenägematute kliimamuutuste eest, mis on selgelt inimtegevusest põhjustatud. Nagu ÜRO peasekretär António Guterres on tabavalt öelnud – kliimamuutused on võidujooks katastroofiga ja oleme kaotamas, kuigi seda võidujooksu on võimalik võita,“ ütles Liimets.
Tänavusel humanitaarabipäeval juhitakse tähelepanu maailma kõige haavatavamatele ühiskonnagruppidele, et nende hääled oleks kuulda ja et tekkinud tõsise olukorraga arvestataks novembris ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP26). „Miljonid inimesed on kliimamuutuste tagajärjel kaotanud kodu, sissetuleku või elu. Peame kaitsma neid, kes saatuse tahtel kliimamuutuste piirkonnas elavad ning on sattunud raskustesse,“ rõhutas välisminister. „Eriti puudutab see naisi ja lapsi, kes on humanitaarkriisides niigi haavatavas olukorras,“ lisas ta.
Välisminister avaldas kahetsust, et kliimamuutustel on kõige negatiivsem mõju juba humanitaarkriisides kannatavatele piirkondadele, ja rõhutas, et kliimamuutuste tagajärgedega toimetulek on väljakutse, mis nõuab üleilmsest solidaarsust. Eesti jätkab humanitaarabi andmist kriisidest kõige raskemini mõjutatud inimestele, pöörates erilist tähelepanu sisepõgenikele ja pagulastele.
Humanitaarabi olulisust käsitlesid Liimets ja Guterres ka eile New Yorgis toimunud kohtumisel. Afganistan on andnud meile värske näite humanitaarabi tähtsusest. „Peame survestama Talibani järgima rahvusvahelisi kokkuleppeid ja inimõigusi, kui nad soovivad rahvusvahelise koostöö jätkumist Afganistaniga,“ ütles välisminister Liimets. „Eesti toetab kindlalt ÜRO Afganistani missioon UNAMA tööd, mille roll humanitaarabi jõudmisel hädas olevatele tsiviilisikutele, aga ka inimõiguste kaitsel ja lepitusprotsessi toetamisel on olulisem kui kunagi varem.“
Liimets tõi välja, et suurem osa Eesti antavast humanitaarabist on suunatud relvakonfliktidest põhjustatud kriiside leevenduseks Süürias ja Ukrainas. Eesti on läbi aastate osutanud humanitaarabi ka looduskatastroofide tagajärgede leevendamiseks ning toetanud kliimamuutuste selliste tagajärgede nagu põua, orkaanide, mussoonvihmade ja üleujutuste tõttu kannatanud inimesi vajaliku elutähtsa abiga. Abi on Eesti osutanud näiteks Aafrikas Saheli piirkonnas, USA rannikul ning Lõuna-Aasias Indias, Nepalis ja Bangladeshis. Taolistes kriisides on esmatähtsad toiduabi, puhas joogivesi, peavari, lastekaitse, haridustegevus ja soopõhise vägivalla takistamine.
Tänavune humanitaarabipäeva raames toimub kampaania „Võidujooks, mida me ei tohi kaotada” (#TheHumanRace). See on üleilmne väljakutse humanitaarabipäeva nädalal, milles kutsutakse inimesi harrastama platvormi Strava kaudu 100 minutit järjest mõnda spordiala. Lisainfo: www.worldhumanitarianday.org
Ülemaailmset humanitaarabipäeva tähistatakse igal aastal 19. augustil. Sel päeval mälestatakse 2003. aastal ÜRO Bagdadi peakorteri pommirünnakus hukkunud 22 humanitaarabitöötajat. 2021. aastal vajab humanitaarabi ja kaitset hinnanguliselt 235 miljonit inimest 56 riigis.
Tuleb, aga kuidas Liimets seda teeb jääb arusaamatuks. Ta räägib, kohtub, tunneb kaasa teiste riikide sekkujatele aga sellest pole mingit kasu. Liimets on Kesknädala ka vallutanud. Aga tahaks hoopis teiste keskerakondlaste arvamusi lugeda.
Eestis elab vaesuses c 21% elanikest. Hakka siis vaesust likvideerima,mida Sa plärad.