Võimalused end COVID-19 vastu kaitsesüstida on oluliselt laienenud kõigis maakondades ning vaktsineerimistempo on taas tõusnud. Vaktsineerimine on ainuke viis COVID-19 pandeemia ületamiseks ning kõik Eestis kasutatavad vaktsiinid aitavad ennetada rasket haigestumist, kinnitab tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Pluss 30 või miinus 30? Tänavust ülisooja suve silmas pidades – milline temperatuur Sulle rohkem sobib?
Suvel on paras temperatuur kuni +25°C ning loodusele meeldib, kui saab nii vihma kui päikest. Talvel eelistan pigem kuni -10°C ja parajalt lund.
Jäi Sul keset pingelist tööperioodi mahti ka end merevette kasta ja suveüritustest osa saada?
Sel aastal paraku mitte.
Pärast kesksuvist perioodi on vaktsineerimise tempo tõusnud. Kui tõhusa kaitse annab vaktsiin ja mida ütled neile, kes süsti pisut pelgavad?
Võimalused end COVID-19 vastu kaitsesüstida on oluliselt laienenud kõigis maakondades ning vaktsineerimistempo on taas tõusnud. Vaktsineerimine on ainuke viis COVID-19 pandeemia ületamiseks ning kõik Eestis kasutatavad vaktsiinid aitavad ennetada rasket haigestumist. Koroonaviirus küll muteerub, aga teadus areneb samuti edasi ja vaktsiine kohendatakse vastavalt. Skeptikutele tuletan meelde, et karta tasub haigust, mitte vaktsiini.
Talvel möödub paljudel inimestel aasta vaktsiini saamisest. Kas neil on mõistlik lasta endale uus süst teha?
Teadusuuringud sel teemal alles käivad ning uusi andmeid lisandub iga päev. Praeguste teadmiste kohaselt on uuesti vaktsineerimine peagi vajalik ennekõike immuunsupresseeritud haigete ja madalama immuunsusega inimeste jaoks. Samuti võib lisadoos olla põhjendatud näiteks haiglas või hooldekodus töötamisel. Laiema elanikkonna kordusvaktsineerimine algab tõenäoliselt järgmisel aastal ning oleme soetanud piisavalt vaktsiine 2022. ja 2023. aastaks kogu Eesti elanikkonnale.
Oled rohkem kui aasta jooksul suunanud suurema osa oma energiast COVID-19 kriisi lahendamisse. Samas tegeletakse Sotsiaalministeeriumis paralleelselt ka mitmete teiste, samuti väga vajalike ja tulevikku vaatavate projektidega. Mida sooviksid esile tõsta?
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on tõesti meeletult lai. COVID-19 pandeemia ajal oleme muu hulgas välja töötanud ja heaks kiitnud riikliku vähitõrje tegevuskava, vastu võtnud rahvastiku tervise arengukava 2020-2030, tõstnud erakorraliselt pensione, maksnud erinevaid töötasu toetusi raskustes ettevõtjatele ja inimestele, suurendanud töötuskindlustushüvitisi ning liikunud edasi Tallinna Haigla rajamisega.
Millise riigi tervishoiusüsteem võiks olla Eestile eeskujuks?
Minu jaoks on südamelähedane Põhjamaade mudel, kus on tugev solidaarne tervishoiusüsteem, kõrgtasemel meditsiin ja märksa suurem riiklik rahastus. Eestis panustavad riik ja inimesed kokku tervishoidu ca 6,7% SKP-st, Põhjamaades on vastav näitaja 10% ringis. Arvestades meie majanduslikku erinevust on vahe veelgi suurem ning see väljendub ka tervishoiutöötajate nappuses ja pikemates ravijärjekordades.
Eesti mehe oodatav eluiga on kasvanud 74+ ja naise oma 82+ aastani. Selle valguses suureneb iga aastaga vajadus hooldekodude ja koduhoolduse järele. Mida on riik selles valdkonnas ära teinud?
Ausalt öeldes liiga vähe. Positiivne on, et pikaajalise hoolduse murekohad saavad üha enam tähelepanu ning nii riigi- kui omavalitsusjuhid mõistavad valdkonna olulisust. Nüüd on vaja astuda järgmine samm ja reaalselt erinevate hooldusteenuste (koduteenus, hooldekodu koht, erihoolekanne jne) kättesaadavust oluliselt parandada ning inimeste omaosalust vähendada.
Oled välja käinud hoolduskindlustusmaksu idee, et vähendada meie inimeste hoolduskoormust ning luua laiem stabiilsus hooldussüsteemis. Palun tutvusta oma mõtet lähemalt!
Toetan tõesti solidaarset hoolduskindlustuse süsteemi, mis toimiks sarnaselt tänasele töötus- ja ravikindlustusele. Selle mudeli rakendamiseks tuleks luua hoolduskassa, kuhu saaks koondada rahalised ressursid nii pikaajalise õendusabi kui hooldusteenuste finantseerimiseks ja korraldada sealtkaudu kõrge hooldusvajadusega inimestele suunatuid teenuseid: õendusabi, üldhooldus, ööpäevaringsed erihoolekande teenused jms. Hoolduskindlustusmaksu kehtestamine näiteks 2% maksemääraga jaotatuna tööandja ja töövõtja vahel ei mõjutaks oluliselt inimeste maksukoormust, aga aitaks aastakümnete jooksul süvenenud pikaajalise hoolduse väljakutsele reaalse lahenduse pakkuda.
Kuidas on Tallinnas tagatud eakatele inimestele võimalused väärikaks vananemiseks?
Elukeskkond peab olema inimest toetav läbi kogu tema elukaare ehk lapsepõlvest väärika eani. See tähendab inimese vajadustele vastavat kodu, ligipääsetavaid avalikke asutusi, poode ja ühistransporti ning loomulikult ka piisavat sissetulekut. Tallinna linn pöörab inimeste sotsiaalsetele vajadustele palju tähelepanu ja seda tuleb teha ka iga linnaosa tasandil.