Tanel Kiik: vaktsineerimine on ainuke viis COVID-19 pandeemia ületamiseks

Tanel Kiik

Võimalused end COVID-19 vastu kaitsesüstida on oluliselt laienenud kõigis maakondades ning vaktsineerimistempo on taas tõusnud. Vaktsineerimine on ainuke viis COVID-19 pandeemia ületamiseks ning kõik Eestis kasutatavad vaktsiinid aitavad ennetada rasket haigestumist, kinnitab tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Pluss 30 või miinus 30? Tänavust ülisooja suve silmas pidades – milline temperatuur Sulle rohkem sobib?

Suvel on paras temperatuur kuni +25°C ning loodusele meeldib, kui saab nii vihma kui päikest. Talvel eelistan pigem kuni -10°C ja parajalt lund.

Jäi Sul keset pingelist tööperioodi mahti ka end merevette kasta ja suveüritustest osa saada?

Sel aastal paraku mitte.

Pärast kesksuvist perioodi on vaktsineerimise tempo tõusnud. Kui tõhusa kaitse annab vaktsiin ja mida ütled neile, kes süsti pisut pelgavad?

Võimalused end COVID-19 vastu kaitsesüstida on oluliselt laienenud kõigis maakondades ning vaktsineerimistempo on taas tõusnud. Vaktsineerimine on ainuke viis COVID-19 pandeemia ületamiseks ning kõik Eestis kasutatavad vaktsiinid aitavad ennetada rasket haigestumist. Koroonaviirus küll muteerub, aga teadus areneb samuti edasi ja vaktsiine kohendatakse vastavalt. Skeptikutele tuletan meelde, et karta tasub haigust, mitte vaktsiini.

Talvel möödub paljudel inimestel aasta vaktsiini saamisest. Kas neil on mõistlik lasta endale uus süst teha?

Teadusuuringud sel teemal alles käivad ning uusi andmeid lisandub iga päev. Praeguste teadmiste kohaselt on uuesti vaktsineerimine peagi vajalik ennekõike immuunsupresseeritud haigete ja madalama immuunsusega inimeste jaoks. Samuti võib lisadoos olla põhjendatud näiteks haiglas või hooldekodus töötamisel. Laiema elanikkonna kordusvaktsineerimine algab tõenäoliselt järgmisel aastal ning oleme soetanud piisavalt vaktsiine 2022. ja 2023. aastaks kogu Eesti elanikkonnale.

Oled rohkem kui aasta jooksul suunanud suurema osa oma energiast COVID-19 kriisi lahendamisse. Samas tegeletakse Sotsiaalministeeriumis paralleelselt ka mitmete teiste, samuti väga vajalike ja tulevikku vaatavate projektidega. Mida sooviksid esile tõsta?

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on tõesti meeletult lai. COVID-19 pandeemia ajal oleme muu hulgas välja töötanud ja heaks kiitnud riikliku vähitõrje tegevuskava, vastu võtnud rahvastiku tervise arengukava 2020-2030, tõstnud erakorraliselt pensione, maksnud erinevaid töötasu toetusi raskustes ettevõtjatele ja inimestele, suurendanud töötuskindlustushüvitisi ning liikunud edasi Tallinna Haigla rajamisega.

Millise riigi tervishoiusüsteem võiks olla Eestile eeskujuks?

Minu jaoks on südamelähedane Põhjamaade mudel, kus on tugev solidaarne tervishoiusüsteem, kõrgtasemel meditsiin ja märksa suurem riiklik rahastus. Eestis panustavad riik ja inimesed kokku tervishoidu ca 6,7% SKP-st, Põhjamaades on vastav näitaja 10% ringis. Arvestades meie majanduslikku erinevust on vahe veelgi suurem ning see väljendub ka tervishoiutöötajate nappuses ja pikemates ravijärjekordades.

Eesti mehe oodatav eluiga on kasvanud 74+ ja naise oma 82+ aastani. Selle valguses suureneb iga aastaga vajadus hooldekodude ja koduhoolduse järele. Mida on riik selles valdkonnas ära teinud?

Ausalt öeldes liiga vähe. Positiivne on, et pikaajalise hoolduse murekohad saavad üha enam tähelepanu ning nii riigi- kui omavalitsusjuhid mõistavad valdkonna olulisust. Nüüd on vaja astuda järgmine samm ja reaalselt erinevate hooldusteenuste (koduteenus, hooldekodu koht, erihoolekanne jne) kättesaadavust oluliselt parandada ning inimeste omaosalust vähendada.

Oled välja käinud hoolduskindlustusmaksu idee, et vähendada meie inimeste hoolduskoormust ning luua laiem stabiilsus hooldussüsteemis. Palun tutvusta oma mõtet lähemalt!

Toetan tõesti solidaarset hoolduskindlustuse süsteemi, mis toimiks sarnaselt tänasele töötus- ja ravikindlustusele. Selle mudeli rakendamiseks tuleks luua hoolduskassa, kuhu saaks koondada rahalised ressursid nii pikaajalise õendusabi kui hooldusteenuste finantseerimiseks ja korraldada sealtkaudu kõrge hooldusvajadusega inimestele suunatuid teenuseid: õendusabi, üldhooldus, ööpäevaringsed erihoolekande teenused jms. Hoolduskindlustusmaksu kehtestamine näiteks 2% maksemääraga jaotatuna tööandja ja töövõtja vahel ei mõjutaks oluliselt inimeste maksukoormust, aga aitaks aastakümnete jooksul süvenenud pikaajalise hoolduse väljakutsele reaalse lahenduse pakkuda.

Kuidas on Tallinnas tagatud eakatele inimestele võimalused väärikaks vananemiseks?

Elukeskkond peab olema inimest toetav läbi kogu tema elukaare ehk lapsepõlvest väärika eani. See tähendab inimese vajadustele vastavat kodu, ligipääsetavaid avalikke asutusi, poode ja ühistransporti ning loomulikult ka piisavat sissetulekut. Tallinna linn pöörab inimeste sotsiaalsetele vajadustele palju tähelepanu ja seda tuleb teha ka iga linnaosa tasandil.

11 kommentaari
  1. Pfizeri ja AstraZeneca vaktsiinide mõju koroona vastu langeb peale 3 kuud 1 kuu ago
    Reply

    Pfizeri ja AstraZeneca koroonavaktsiinide mõju Delta mutatsiooni vastu langeb pärast 3 kuud, selgub värskest Briti uuringust.

    Mõju langeb 90 päeva pärast teise doosi saamist. Pfizeri puhul langeb mõju 85 protsendi pealt 75 protsendi peale ja AstraZeneca puhul 68 protsendi pealt 61 protsendi peale, edastab Reuters.

    • Rootsis avastati uus Delta alam-mutatsioon, mis nakatab vaktsineeritud inimesi 1 kuu ago

      Rootsis keskosas Uppsalas on avastatud koroona Delta tüve alam-mutatsioon, mis nakatab täielikult vaktsineeritud inimesi.

      Viiruse mutatsioon kannab nimetust E484Q ja see on avastatud kahel täielikult vaktsineeritud inimesel, vahendab Aftonbladet.

  2. Taliban juba piitsutab Kabulis inimesi 1 kuu ago
    Reply

    Sotsiaalmeediasse on pandud video sellest, mis toimub praegu Kabuli lennuvälja ümbruses. On näha, kuidas kohalikud afgaanid seaisavad õnnetult ja neid läbi ei lasta.
    Videos on näha, kuidas Talibani liikmeid inimesi piitsutavad. Ühtlasi on näha, kuidas inimesed on kogunenud lennuvälja ümber, aga neid sisse ei lasta.

  3. Nojah 1 kuu ago
    Reply

    Kindlasti on aga on ka teisi viise sinna juurde. Kord oli ju haigestunute arv madal kui viidi sisse mitmed piirangud. Nii kui piirangud kadusid tõusis jälle haigestunute atv. Inimesed peavad kandma maski ka need kes on vaktsioneeritud sest nad võivad kergemalt haigestuda aga viirusi ju kannavad ikka edasi. Lõbusõidud välismaale peaks olema keelatud , samuti kogunemised. Miks ei leita ravimid koroonahaigusele. Nojah ega vähile ka pole avastatud ravimit aga see haigus polr nakkav ja milleks pingutada. Kindlasti tuleb lasta end vaktsioneerida aga ka järgida teisi ohutusnõudeid.

    • Joh 1 kuu ago

      Koroonale on ravi olemas, mida kasutada koheselt haiguse alguses ning mis hoiab ära haiglasse sattumise. Kuid Koroona on esimene haigus maailma ajaloos, mille ravijuhendisse on kirjutatud, et haigust ei tohi ravida enne, kui patsient on sattunud haiglasse ja ei saa enam hingata. On olemas erinevate ravimite komplekspreparaadid, kuid need on paljudes riikides keelatud, kuna ravimifirmadele ei too see piisavalt palju sisse (vähemalt mitte sama palju, kui vaktsiinid).

  4. Tanel 1 kuu ago
    Reply

    valetab nagu tüüpiline keskbandiit. Ainus kindel kaitse on SULETUS ehk läbikäimise piiratus väliste nakatunutega. Tuuakse ju satikat sisse üle piiri, siin aga lastakse seda vabalt levitada, et üle Eesti oelks kõik nakatunud. Mäletan, kuidas Tanel lausa hõiskas, et nüüd on kõik Eestis nakatatud, hakkame rahvast nöökima.
    Eeskujuks peaks olema just Uus-Meremaa, kus hoitakse piir nakatunute eest kinni. Kui keegi läbi lipsab, tuleb kohe tema ja ta lähikond sisse piirata ja hoida 2 nädalat valve all, et ei pääseks satikat levitama.
    Tänaseks on Tanel koos Jurka ja Kajaga mõrvanud 1277 inimest, kuid ta ei mõtlegi vastutada. Omal võlad kaelas ja teiste korruptantidega samas tõllas. Isegi Narvast meelitati vanad petised juurde.
    TÄIELIK SAAMATUS!

  5. Tanel 1 kuu ago
    Reply

    kas sul endal juba häbi ei hakka?
    Soovime sulle ja su lähedastele tuhandekordselt sedasama, mida sa teed eesti rahvale

  6. Tõnis Viilol. Kuidas on tegelikult? 1 kuu ago
    Reply

    Rahvale valetatakse. Hoone ehitusega kõik korras. Ei ehitatud ju jääkambrit ega külmhoonet vaid hoonet, millesse paigaldatakse sobivad külmikud mis pidid tagama vaktsiinidele vajaliku temperatuuri. Viga ei ole hoones ja süüdlased peaksid vanglas istuma.
    Usutavam on see, et igasugune kontroll ostudele puudus. Osteti liialt palju ja lõpuks taheti see vaktsiin ära müüa kuid enam ostjaid ei leitud. See vaktsiin oli oma maine kaotanud ja inimesed surid. Muidugi seda varjatakse. Väljapääs olemas. Tõmmati pistik seinast välja ja külmikud sulasid üles. Asi lahendatud ja idiootlikud süüdistused lasti valla. Ka Kaja Kallas mängib suurt spetsialisti ja arvab, et rahvas on loll. On muidugi lolle kes ei viitsi või ei ole suuteline mõtlema.
    See mis juhtus on oma praak töö kinni mätsimine ja rahva raha kaotamine. Keegi peaks õigusriigis siiski vastutama. Muidugi minister, Priske oma pundiga jne. Et see jama läbi lasti, on süüdi praegune valitsus. Riigi pirukas on priske ja maitsev. See ei lubagi rääkida tegelikust põhjusest sõnagi.

  7. lugeja 1 kuu ago
    Reply

    pcr Sarsi testid testid on ametlikult kuulutatud õigustyhisteks 21.07.2012, ja litsens tyhistataxe 31.12.2012 CDC andmed

  8. ! 6 päeva ago
    Reply

    EI SALVESTA EGA KIRJUTA. KOMMENTEERIDA TE EI LASE.
    TÄITSA MÕTTETU LEHT OMA SELETAJATEGA.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.