Tiit Terik | Mida on mandaadita rohelistel pakkuda keskkonnateadlikele kodanikele?

Tiit Terik Foto: Facebook

Õhtulehes ilmus Eestimaa Roheliste esinaise Züleyxa Izmailova arvamuslugu kliimakriisist ning väidetavast Tallinna tegevusetusest sellega seoses. Paraku tekitab nõutust Izmailova seisukoht, justkui oleks Tallinn kliimakriisi leevendamise piduriks. Pigem vastupidi, Tallinn võtab kliimakriisiga toimetulekut väga tõsiselt. Meeldib see meile või mitte, aga peame hakkama oma keskkonnakäitumisele senisest rohkem tähelepanu pöörama, et kliimakriisile lahendusi leida.

Tallinna süüdistamine tegevusetuses pole aga asjakohane. Oleme viimastel aastatel järjest enam keskkonnateemasid fookusesse tõstnud. Juba toimivaid näiteid saab tuua ühekordsete nõude kasutamise keelamisest avalikel üritustel kuni gaasibussideni. Neid toetavad ka olulised strateegilised dokumendid. Võib-olla ma eksin, aga tundub, et Izmailova pole nendega väga põhjalikult tutvunud.

Lisasime avalikku ruumi joogiveekraane

Arengustrateegias „Tallinn 2035“ on kestlikkus ja rohepööre üks strateegilistest sihtidest. Juuni alguses volikogus kehtestatud Tallinna kliimakava eesmärk on pealinnas saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ja 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40 protsendi võrra.

Kliimakava „Kliimaneutraalne Tallinn“ ongi sisuliselt säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava,  kus on antud ette selged eesmärgid ja ootused kliimakriisiga tegelemiseks.

Izmailova heidab ette, et otsused on poliitilised. Jah, ongi! Otsuseid saavadki teha need, kellel on volikogus valijate mandaat, kuid neid tehes toetutakse ekspertide arvamusele. Olen isegi keskkonnaküsimusi arutanud nii Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhataja Lauri Tammiste, Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kui ka noorte kliimaaktivistidega. Valdkonnale on vaja süsteemselt läheneda, sest väga paljud väiksemad sammud aitavad kaasa lõppeesmärgi saavutamisele. Tallinn seda ka teeb.

Tallinna arengustrateegia pole linnukese pärast koostatud ja seejärel sahtlisse seisma pandud ilusate loosungite kogumik, vaid volikogu tasandi raamdokument, mille eesmärkidest lähtuvad tulevased teemastrateegiad, aga ka kohustuslik lähtekoht igapäevastele linnavalitsuse juhtimisotsustele. Alates järgmisest aastast jälgib linn kõikide investeeringute hindamisel kooskõla kliimakava eesmärkidega.

Tallinna kontekstis peame kindlasti arvestama suvisel perioodil kuumasaartega ning vihmastel aegadel võimalike äärmuslike tormide ja üleujutustega. Kuumasaarte teema lahendamiseks koostab linn järgmisel aastal rohevõrgustiku kontseptsiooni, mille alusel säilitada ja laiendada rohealade ja puistute pindala. Kiiretest lahendustest väga kuumade ilmadega toimetulekuks paigaldas linn sellel aastal juurde täiendavad joogiveekraanid avalikku linnaruumi. Pikemas plaanis tegeleme edasi kaugjahutuse süsteemi mõtestamisega.

15-minuti linna põhimõtet rakendatakse

Valglinnastumine, autostumine ja ummikud on kindlasti väljakutse, millega tuleb tegeleda. Selleks loob ja toetab linn alternatiivseid liikumisvõimalusi. Oleme analüüsimas mitmeid võimalusi olemasolevate trammiteede pikendamiseks (Pelguranna, Järve, Narva maantee suunad), rajamisel on lennujaama ja sadamat ühendav trammitee. Me mõtleme ka linnapiiridest kaugemale. Koostöös riigiga on töös Tallinna, Harju- ja Raplamaa ühtse ühistranspordi liinivõrgu ja piletisüsteemi loomine, et vähendada igapäevaselt linna sisenevate autode hulka.

15-minuti linna põhimõte pole ka Tallinna jaoks midagi uut ning see on seatud eesmärgiks linna strateegias, millega ka linnaosade üldplaneeringute koostamisel arvestatakse. Eesmärk on tekitada väiksemaid linnasiseseid keskusi, et inimene saaks peamised teenused võimalikult kodu lähedalt.

Roheliste esinaise väide, et tegelikult Tallinnas rattateid sisuliselt polegi, mõjub mulle kui ratturile kummastavalt. Tallinnas on mitusada kilomeetrit rattateid, pidevalt rajatakse neid juurde ning ühendatakse olemasolevaid lõike ühtsesse võrgustikku. Olen nõus, et kindlasti on kohti, kus selles valdkonnas on vajakajäämisi, kus saaks paremini või kus tuleks kiiremini rattateid ehitada. Kesklinn on olnud siinkohal kõige problemaatilisem, aga mais töötas linnavalitsus välja lahendused, millega luuakse jalgratturitele kesklinnas liiklemiseks enam kui 16 kilomeetri ulatuses turvalisemad sõidurajad ja -trajektoorid. Ka seda võiks märgata.

Lisaks sellele valmib tänavu täiesti uus rattatee Poska tänaval, Filtri teed Kadrioruga ja Ülemiste ühisterminaliga ühendav kergliiklustee teine etapp, Pärnu maantee-Viljandi maantee kergliiklustee esimene etapp ning Viljandi maantee kergliiklustee teine etapp – ühendus Järvevana teega. Samuti alustatakse Jõe ja Pronksi tänava rekonstrueerimist ja sadamaala kergliiklustee ehitamist.

Tänavaruum pole kummist, mida saab lõputult laiemaks venitada, kuid kõikide uute projektide puhul arvestatakse ka ratturite ja jalakäijatega. Rekonstrueerimise käigus sobitatakse uued lahendused juba olemasolevasse linnakeskkonda.

Keskkonnaküsimustes pole juhtohjad roheliste käes

Rohealad on elanikele olulised, seetõttu on vajalik sidus ja toimiv rohetaristu. Parkide korrastamisse on selleks aastaks planeeritud umbes 8 miljonit eurot. Suuremad tööd käivad Tondiraba, Männi, Kase ja Süsta pargis. Omanäoline on läbi mitme linnaosa Kalamajast Nõmmele kulgev Putukaväil. Viimastel aastatel on linn võtnud kohaliku kaitse alla Pääsküla ja Harku rabametsad, praegu on menetluses looduskaitseala moodustamine Astangule. Märkame ka seda.

Rünnakud Keskerakonna vastu, kes olevat keskkonnateemadega tegelemisel arengupiduriks ega taha rakendada uusi ideid ja rakendusi, on lihtsalt poliitiline retoorika, ei midagi uut.

Olen veendunud, et just Eestis on Keskerakond viimastel aastatel keskkonnateemadel enim sõna võtnud ning ka rohepööret ja kliimaneutraalsust toetanud. Teatavasti võttis Euroopa Rohelise pealinna idee algataja Jüri Ratase juhitud valitsus vastu otsuse Eesti liitumisega Euroopa Liidu kokkuleppega jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Rohelisi sel ajal valituses polnud, polnud neil ka mandaati riigikogus. Siit kerkib küsimus, et kui mujal lähiriikides, näiteks Põhjamaades, on ennast rohelisele ideoloogiale sättinud erakonnad aktiivselt ühiskonna protsessides nähtaval, nii hääle kui tegudega parlamentides ja valitsustes, siis Eestis pole seda viimasel kümnendil juhtunud. Kas Eestimaa Rohelistel on üldse midagi pakkuda kodanikele, kelle südameasjaks on keskkonnahoid ja kliima, või pigem on juhtohja antud teemade käsitlemisel võtnud teised erakonnad, kes reaalsete tegudega kujundavad nii olevikku kui ka tulevikku?

5 kommentaari
  1. Olen 1 kuu ago
    Reply

    sm Terikuga nõus, et Sussu oigamisi ei tasu tõsiselt võtta, need on abordi jäänused.
    Samuti pole mingit ilmastiku hukku ette näha, see on korrapärane ning just praegu oleme ajajärgus, kus soojust on 8° rohkem kui külmemal ajal. Kuid 100 aastaga see uus lang algab ning mida me siis teeme? Tõsi, meid siis enam pole, kuid sussud kraaksuvad siis juba vastupidi jahenemise vastu.
    Vigane on aga sm Teriku vihje nn mandaadile, sest 5% piir on tehislik ning KOV valimisseaduse vastane ning seega pole ka KOV valimised üle Eesti seaduslikud. Ning ka sm Terik on võimul rahva raha jaotamas ainult de facto, mitte aga seaduslikult.

  2. Nii 1 kuu ago
    Reply

    Eks need kes ise ei suuda ega viitsi midagi teha püüavad hääli valetades ja vassides ja näe imet müned usuvad ka. Mina usun seda mida Terk ütleb sest ta on selline poliitik nagu olema peab-aus, töökas, hooliv ja üiglane.

  3. robert 4 nädalat ago
    Reply

    Vanasõna ikka õige Lase sant sauna pead ka lavale aitama Keskpunt selle Sussu õrrele upitas nüüd laulab nagu linnuke Tavaline suure suuga harimatu kaagutaja keda kõik ammuli suuga kuulavad

  4. robert 3 nädalat ago
    Reply

    Mina arvan ka et iga hariduseta tühikargaja kaagutamise pärast leili minna ei tasu Parem võtke õppust et iga lõõritavat sulelist ei tasu linnavõimu ligi lasta Las lõõritavad edasi prügikasti taga

  5. eh. Ivanuska ahju pääl 2 päeva ago
    Reply

    Algul imeti puud ja põõsad, asfalteeriti rohigi, võililletutt kivide vahelt kangutati – pole ilus ? Nüüd tehakse pargid ja rohealad ? Oh Issand küll. ET siis niita, niita ja niita, nügida ja nülgida õnnetuid puid, trimmerdada ära põõsad.
    Keskkonnaosakonna töölised tahavad ju palka. Koristada lehed. Pritsida mürke,mis muide,taimemürgid mõjuvad nii inimestele kui lemmikloomade tervisele väga halvasti. Aga see maal ka ju…
    Kes rääkis rohepöördest raadios, et puidujäätmete kasutamine on rohepööre .See tähendab, et enne võeti ikka puu maha ju …Et hakatakse kütma rohtu !!! No need putukad ja pisiloomad, mis sis surnuks niidetakse !!! Ja seda ju tehakse maal niigi küll. Vaja veel lisa? Ühes sellega kaob ka pinnas= HÄVIVAD MULLAD. Kas teate, et puud ja rohi imevad maast liigvee kaitstes majade aluseid, kindlustavad pinnast. Nüüd on linna lollid moed maale jõudnud ja maakas niidab elu eest-“ilu pärast”, keset põlde,kus kasvavad monokultuurid ja kuhu veetakse haisev läga. Koerajunnist tehakse aga jutlus maalgi !
    Kuhu on jäänud vesinikuelektri arendused. MIKS neid ei taheta rahastada. Sest võim on nafta, tuulikute ja puidukontsernide käes ! MIDA TE MULLE SELETATE, ET SÜGISEL POLE SKANDINAAVIA JÕGEDES VETT JA SEEPÄRAST BÖRSIHIND ELEKTRILE KALLIS ?!!! TUULIKUTES TUULT? Kas Venest on juba lahti ühendatud võrgud ?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.