Tõnis Mölder, keskkonnaminister
Tulenevalt ülikõrgest elektrihinnast börsil ning lähenevast kütteperioodist mõjutab kõrge elektrihind kõiki Eesti leibkondasid, eriti valusalt väiksema sissetulekuga peresid.
Eesti perede toetuseks on vaja astuda samme, et kompenseerida neile hinnatõusu. Ühe lahendusena on majandus- ja taristuminister Taavi Aas pöördunud Euroopa Komisjoni poole ettepanekuga vaadata üle CO2 kauplemissüsteem ja selle hinnapoliitika, kuna kõrgest elektrihinnast suure osa moodustavad kõrged keskkonnatasud. Kuigi prognoositav ja eesmärgipärane heitkogustega kauplemise süsteem on oluline, et turule lisanduks taastuvenergia toodangut, pole nii järsult tõusnud CO2 kvoodi hind seda eesmärki täitnud.
Minu ettepanek on septembrikuise eelarveläbirääkimiste juures külmutada elektriaktsiis ka järgmiseks aastaks, et hoida ära tavatarbijale veel täiendav elektrihinnatõus.
Teine ettepanek on seotud elektriarvete otsese kompenseerimisega riigi poolt. Nimelt on Rahandusministeerium 2021. aasta eelarve koostamisel prognoosinud CO2 müügitulu laekumist riigikassasse 86 miljoni euro ulatuses. Arvestades CO2 kvoodi hinna tõusu ja pooleaastast laekumist, peaks riigieelarvesse 2021. aasta lõpuks laekuma suurusjärgus 200 miljonit eurot. Pool sellest summast läheb automaatselt keskkonnaprogrammide ja -eesmärkide täitmiseks. Teine osa ülelaekunud rahast on riigil vabalt kasutada. Seda võiks kasutada otseselt perede toetamiseks, kellele elektrihinnatõus kõige valusamalt on pihta löönud.
Pean vajalikuks nende ettepanekute arutamist valitsuskoalitsioonis.