Valitsuses neljapäeval heakskiidu saanud uus rahvatervise seadus, mis muuhulgas hoiab noored eemale tätoveerimissalongidest ja solaariumidest, on tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul investeering tulevikku.
Seadusega ajakohastatakse näiteks kohalike omavalitsuste ülesandeid rahvatervise valdkonnas ning pannakse paika nõuded ja piirangud inimeste tervise kaitseks.
„Kõik inimeste tervise kaitseks ja edendamiseks suunatud tegevused on investeering tulevikku,“ ütles Tanel Kiik. „Kogu riigi arengu ja tuleviku jaoks on eriti oluline kujundada lastele elu-, õpi- ja kasvukeskkond, mis toetab tervise hoidmist ning võimaldab neil seeläbi elada tulevikus kauem tervena.“
Rahvatervishoiu seadus ja selle määrused mõjutavad paljusid igapäevaseid teenuseid ja asutusi. Näiteks reguleeritakse rahvatervishoiu seaduse alusel keskkonna- ja toitlustamise nõudeid lasteaedadele, koolidele ning hoolekandeasutustele. Samuti sätestatakse rahvatervishoiu seaduse alusel nõuded näiteks elektromagnetväljadele, kosmeetikatoodetele, iluteenustele ning ujulatele.
Eelnõu üks oluline sihtrühm on lapsed – seadusega on kavas keelustada solaariumi- ja tätoveerimisteenuste pakkumine alaealistele. Tätoveerimisvärvid sisaldavad keemilisi ühendeid, mille omadused sellisel kasutamisel ei ole lõpuni teada. Mida varasemas eas inimene nende kemikaalidega kokku puutub, seda suurem on tõenäosus terviseriskide realiseerumiseks elu jooksul. Samuti on teaduslikult tõestatud, et noores eas solaariumi kasutamine suurendab melanoomi haigestumise riski.
„Oleks vastutustundetu lasta jätkuda praktikal, kus lastel on vaba juurdepääs teenustele, millega kaasnevad teadusuuringute põhjal neile tõsised terviseriskid,“ ütles minister Tanel Kiik.
Eelnõuga ajakohastatakse ka kohalike omavalitsuste ülesandeid rahvatervise valdkonnas. „Kohalikel omavalitsustel on juba praegu suur vastutus elukeskkonna kujundamisel ning paljude oluliste teenuste pakkumisel, mis mõjutavad otseselt ka inimeste tervist,“ ütles minister Tanel Kiik. „Rahvastiku tervise edendamine peab olema osa kohaliku omavalitsuse arendustegevusest.“
Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul toob iga tervisevaldkonda panustatud euro ühiskonda tagasi neli eurot. Tervemad inimesed osalevad aktiivsemalt ühiskondlikes tegevustes, panustavad rohkem majandusse ja tööturgu, vajavad vähem sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Ennetusse panustamine säästab pikaajaliselt kogu ühiskonna ressursse.
1995. aastast kehtiv rahvatervise seadus asendatakse uue terviktekstiga. Uus seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. juulil.
27-aastane soomlanna NastyVonNette elatab end ära alukate müügiga. Nõudlus on Soomes alukate järele tohutult suur.
Alukate müük on tulus äri, mis ei nõua suuri jõupingutusi. Samas peab hoolitsema oma isikliku ohutuse eest, vahendab Yle.
Alukate müük on plahvatuslikult kasvanud koroona ajal. Müüjateks on peamiselt noored naised ja ostjateks mehed, kelle jaoks pakub see lisanaudingut enese rahuldamisel.
NastyVonNette hakkas alukaid müüma pärast seda, kui e-posti peale tuli vastav küsimus. Alukatega on võimalik teenida küllalt lihtsalt. Ööpäeva jalas olnud alukate eest saab 50 eurot. Kui alukad on jalas olnud kauem, saab raha rohkem.
Selles äris on müüja ise ülemus, kes otsustab, kui palju raha küsib ja millised on tingimused. Makusmus küsitakse ette ja toode saadetakse posti teel.
Alukate nuusutamine fetišina on levinum kui arvatakse. Igaüks teab kedagi, kes ostab alukaid või on nuusutanud oma partneri alukaid.
Kliendid kasutavaid alukaid enda rahuldamiseks. Nõudlus on kasvanud koroona ajal, kuna muid erootilisi teenuseid pole saanud osta.
Briti juhtiv teadlane, professor Tim Spector ütles, et ees ootab veel kuni 8 rasket koroona-aastat, siis läheb kergemaks.
Spector tõmbas paralleeli Hispaania gripiga 100 aastat tagasi ja ütles, et küsimus pole kuudes, millal pandeemia järgi annab, vaid aastates. See võib kesta veel 3-8 aastat, vahendab Daily Mail.
„Me kõik loodame, et viirus muutub nii, et see on nakkavam, aga vähem ohtlik,” ütles Spector. Lootused on, et viirus muutub vähem ohtlikuks lühema aja jooksul kui 8 aastat.
Hispaania gripi esimestel aastatel suri maailmas 50 miljonit inimest, koroona tagajärjel on praeguseks surnud ligi 5 miljonit.
Norras, kus vaktsineeriti kahe doosiga ära praktiliselt kõik inimesed, möllab koroona. Seetõttu taastatakse uuesti karmid piirangud. Norras loobuti enne seda septembris kõigist piirangutest.
Koos piirangutega võetakse linnades kasutusele koroonapssid. Kõigile üle 18-aastastele soovitatakse kolmandaid vaktsiinidoose, vahendab MTV.
Norra peaminister Jonas Gahr Stören ütles, et riiki ilmselt lukku ei panda. Taanis võeti käesoleval nädalal samuti kasutusele koroonapassid, kuna nakatumiste arv kasvab väga kiiresti.
nüüd viga. Paneme tervishoidu 5 miljardit ja saame 20 tagasi. Jõuame 5 rikkama Euroopa liiduvabariigi hulka ja mutukad hakkavad massina siia joksma. Tanel oskab raha teha. Saab ka oma võlad ära maksta.