Stenbocki maja, 18. november 2021 – Valitsus kiitis heaks majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ettepaneku koostada energiamajanduse arengukava aastani 2035, mis seab fookusesse kohaliku taastuvenergiatootmise ja energiatõhususe suurenemise, tagades samas Eesti energiajulgeolekut.
„Eesti ja Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika on muutunud järjest ambitsioonikamaks, mistõttu tuleb seni tehtud plaanid kriitilise pilguga üle vaadata,“ ütles minister Aas. „Oluline on kindlustada, et ka tulevikus oleksid tagatud vajalikud investeeringud, oskused ja pädevused, tänu millele saab tagada Eesti energiajulgeoleku ja energiatõhususe ning viia energiamajandus üle taastuvatele energiaallikatele.“
Minister märkis, et ka praegu kehtiv energiamajanduse arengukava suunab meid puhtama energiatootmise poole, kuid see on ajale jalgu jäämas. „Kliimaneutraalsuse saavutamise sihte on viimastel aastatel tugevalt korrigeeritud, mistõttu peame tegema seniseid fookustegevusi veelgi kiiremini ja rohkem,“ sõnas Aas. „Taastuvenergia 2020. aasta eesmärgiks oli seatud, et taastuvenergia moodustab Eesti summaarses lõpptarbimises vähemalt 25 protsenti ja selle me küll ületasime varuga, kuid 2035. aasta eesmärgiks on seatud vähemalt 55 protsenti, mistõttu peame lähiaastatel roheenergia osakaalu oluliselt suurendama. Ja seda kõigis valdkondades – nii elektritootmises, transpordis kui ka soojusmajanduses.“
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035) hakkab sisaldama energiatootmise ja -tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega seotud tegevusi. Võrreldes kehtiva arengukavaga adresseeritakse ENMAK 2035 koostamisel rohkem regionaalset vaadet ja kohalike omavalitsuste võimalikku panust energeetika eesmärkide saavutamisel. Vastuseid otsitakse küsimustele, kuidas täita taastuvenergia eesmärke, kuidas kasutada täielikult ära kohaliku energiatootmise potentsiaali ning tagada energiajulgeolek, kas ja milliseid meetmeid on vaja põlevkivist loobumisel, kuidas vähendada majanduskasvu kontekstis riigi energiatarbimist ning parandada energiatõhususe investeeringute tasuvust.
Arengukava hõlmab perioodi aastast 2025 kuni 2035, visiooniga aastani 2050. See lähtub maikuus riigikogu poolt heaks kiidetud strateegiast „Eesti 2035“ ja selle ambitsioonist jõuda energiajulgeoleku tagamiseni Eestis just kliimaneutraalse energia tootmisega. Arengukava koostatakse seotud ministeeriumide ning energiamajanduse huvirühmade koostöös.
Müüt elektriauto kasutamise odavusest hakkab murenema. Soome ajakirjanik laadis oma autot McDonaldsi parklas ja see maksis 33 eurot minut.
Kauppalehti ajakirjanik laadis autot Audi e-tron GT kiirlaadimispunktis. Kui ta vaatas mobiilis laadimise hinda, näitas see 32 eurot 98 senti minuti eest.
Ajakirjanik katkestas laadimise pärast kaheksandat minutit ja 70-80 kilomeetri pikkuse vahemaa läbimiseks vajaliku laadimise hinnaks kujunes 272 eurot.
Tulekul on uus, USA ravimifirma Novavax koroonavaktsiin, mis on tehtud traditsioonilisel meetodil ja pole kasutatud uut tehnoloogiat.
Praegu hindab vaktsiini Euroopa ravimiamet EMA ja oodatakse, et vaktsiin saab peagi müügiloa. See vaktsiin võib olukorda muuta, kuna on tehtud nagu varasemad vaktsiinid ja seetõttu võib olla sobilik neile, kes pole julgenud ennast veel vaktsineerida lasta, vahendab Yle.
Senised mRNA vaktsiinid (Pfizer ja Moderna) ning viirusvektorvaktsiinid (AstraZeneca ja Janssen) ei sobi neile, kel on probleemid vereringega, kuna need vaktsiinid võivad põhjustada südamepõletikke ja vereklompe, vahendab Nature.
Novavaxi vaktsiin põhineb viiruse valkudel ja selle meetodiga on vaktsiine toodetud aastakümneid, näiteks hepatiidi, ohatise ja muude viirushaiguste vastu.
Immuunsuse tekitamiseks kasutatakse valgupõhistes ehk komponentvaktsiinides viiruse komponente – valkusid – koos immuunsust tugevdavate lisaainetega (adjuvant) ja need viiakse otse rakkudesse, selle asemel, et kasutada teatud geneetilist koodi, mille abil rakud neid valkusid sünteesivad.
Valgupõhiseid vaktsiine pole koroona vastu veel laialdaselt kasutatud, aga uuringute põhjal on nad efektiivsemad ja ohutumad ning neil on vähem kahjulikke kõrvaltoimeid.
Maailmas on valgupõhised koroonavaktsiinid kasutusel juba näiteks Kuubal ja Taiwanil. Valgupõhiseid vaktsiine on lihtsam toota ja nad taluvad paremini temperatuurierinevusi, seetõttu on neid lihtsam transportida.
Elektrienergia hinda tõstaei tohi juba praegu. Ja kui tõusebki elektri hind peab riik selle kompenseerima. See ajab ju meie vaesed inimesed veel suuremasse viletsusse. Mida küll head tehakse Brüsselis mina pole aru saanud. Inimesed tahavad kohe praegu hästi elada. Kui EL ei luba Venemaalt odavat elektrienergiat osta siis kompenseerigu ise. Aga meie saadame veel raha teistele riikidele ehkki vajame ise abi. riigikogulastel on suured palgad aga vaesemaid inimesi elektrienergia hinna tõus lööb jalust maha. Kas sellist Eestit me tahtsime. Vaevalt küll.
Oi Taavi kuidas tahaks teada mis on saanud Jordaaniasse ja Ytah`i paigutatud rahast,kui palju maksumaksja raha kaotas erafirmale kohtus Eesti Energia jne. Kuid need kõik on saladused mida lihtsad aborigeenid ei pea ega tohigi teada !
JAH, SAATE LAHTI OMA METSADEST, LOOMADEST, LINDUDEST, KALADEST – metsarahvas, nõiarahvas, äravalitud rahvas – SAATE LAHTI KA MULDADEST JA VETEST. SAATE ISEENESEST KA LAHTI,
Mis mulle jutustad koidikutuul ?