Välisministeerium tunnustab kodanikupäeval rahvadiplomaate

Foto/allikas: Nele Tammeaid/Välisministeerium

26. novembril ehk kodanikupäeval tunnustas välisministeerium tänukirjaga rahvadiplomaate ja kodanikuühendusi, kes on märkimisväärselt aidanud edendada eesti keelt ja kultuuri ning Eesti ettevõtlust maailmas.

„On väga hea ja südantsoojendav teada, et meil on sõpru ja mõttekaaslasi üle ilma, kes iga päev eesti keelt, kultuuri ja lugu hoiavad. Tänasel kodanikupäeval soovime tänada rahvadiplomaate – teie pühendumus Eesti tutvustamisel on innustav, hindame seda kõrgelt,“ sõnas välisminister Eva-Maria Liimets.

Välisministeerium annab rahvadiplomaatia tänukirju kodanikupäeval välja kaheteistkümnendat korda. Tänukirja saab inimene või kodanikuühendus, kes on pikaajaliselt ja silmapaistvalt aidanud vabatahtlikkuse alusel hoida eesti keelt, kultuuri ja vaimsust või tutvustanud Eesti ettevõtluskeskkonda, digiühiskonda ja ärikultuuri, andes oma panuse Eesti riigi hea maine loomisesse oma asukohamaal.

Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, kuna sel päeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Kodanikupäeva eesmärk on teadvustada kodanikustaatust ja suurendada kodanikuuhkust.

Välisministeerium tänab ja tunnustab järgmisi isikuid ja kodanikuühendusi:

Robert Zeidler – Eesti kunstnike toetamise ja tutvustamise eest Kanadas ning koostöö eest Eesti kogukonnaga  Ontarios

Karola Lepasaar – Eesti ettevõtete ja riigiasutuste nõustamise ja sidemete loomisele kaasa aitamise ning Eesti tutvustamise eest Araabia Ühendemiraatides

Šveitsi Eesti Selts – pikaajalise töö eest eestluse hoidmisel, eestlaste ühistegevuse arendamisel ning eesti kultuuri ja keele tutvustamisel Šveitsis

Saku linna Jaapani-Eesti selts – Eiichi Takakuma, Takayuki Kobayashi, Akiko Hanaoka ja Masahisa Mizuma – Eesti-Jaapani sõpruslinnade suhete edendamise ja Tokyo 2020. aasta olümpiamängude Eesti koondise võõrustamise eest Sakus

Keiko Sasaki – esimese jaapanikeelse eesti kokaraamatu kirjutamise ja Eesti toidukultuuri edendamise eest Jaapanis

Dr Jinseok Seo – Korea Vabariigis eesti kirjanduse ja kultuuri tutvustamise ja Korea-Eesti seltsi tegevuse toetamise eest

Birgita Bonde Hansen – pühendunud töö eest eesti kirjanduse taani keelde tõlkimisel

Liisi Kedik – Eesti laste ühistegevuse korraldamise ja eesti keele õpetamise eest Taanis

Anna Michalczuk-Podlecki – eesti kirjanduse tõlkimise ja Eesti raamatukultuuri pikaajalise tutvustamise eest Poolas

Tiina Tamm – pikaajalise pühendunud töö eest eestluse hoidmisel Sydneys

Ann Sigrid Smith – pikaajalise pühendunud töö eest eestluse hoidmisel Canberras

Kristjan Leedo – Eesti ettevõtluse edendamise ja eesti rahvuskultuuri tutvustamise eest Hiina Rahvavabariigis

Maria Keerpalu – vabatahtlikuna Petseri kalmistu seto ja eesti haudade korras hoidmise eest

Kulandaivelu Gomathy Babu Sadacharam – pikaajalise pühendunud tegevuse eest Eesti ja India ärisuhete edendamisel

Lars Lundberg – Eesti digiloo pühendunult tutvustamise eest Rootsis

Bo Kragh – iseseisvuse taastanud Eesti nõustamise eest Eesti Panga asepresidendina

Perekond Teiss – Kristiina, Toivo, Katariina ja Kristian – aktiivse eestluse hoidmise eest Soomes Pirkanmaal

Irja Allonen – Tampere Eesti Klubi kauaaegse juhtimise ning Eesti kultuuri ja meele pikaajalise alalhoidmise eest Soomes Pirkanmaal

Reet Nikkanen – eestluse hoidmise ja märkimisväärse panuse eest Tampere Eesti klubi arengusse

Katya Novak-Botnar – eesti kirjanduse ja meele tutvustamise eest Ukrainas

Ene Päts – eesti keele ja kultuuri tutvustamise eest Prahas

Tšehhi-Eesti Klubi – eesti keele ja kultuuri propageerimise ning Tšehhi eestlaste seltsitegevuse pikaajalise toetamise eest

Violaine Champetier de Ribes – Eesti digiloo pühendunult tutvustamise eest Prantsusmaal

Meeli Tui-Lorenzl – pikaajalise töö eest eestluse hoidmisel Saksamaal

Karin Ladva-Zoller – eestlaste ühistegevuse pikaajalise edendamise eest Saksamaal

Kaupo Kitsing – rahvatantsurühma Hamburgi Pääsuke juhtimise ja eestvedamise eest

Tiina Kälissaar – Eesti koolide asutamise ja eestvedamise eest Saksamaal ja Euroopas

Valts Ernštreits – pikaajalise töö eest liivi keele ja kultuuri säilitamisel ning soome-ugri koostöö edendamisel Eesti ja Läti vahel

Euroopa Kooli Brüsselis eesti keele õpetajad Kristina Ude, Edward Kess, Regina Eimre, Margit Hunt, Sille Kägu, Silja Saar, Maie Soll – eesti keele, eestikeelse hariduse ja kultuuri järjepideva alalhoidmise ning edendamise eest

Igor Gavrilov –  Eesti jazzi pikaajalise tutvustamise eest Venemaal

Lilia Nemchenko – Eesti filmikunsti pikaajalise tutvustamise eest Venemaal

Anna Gorskaya – Eesti kunsti ja kirjanduse tutvustamise eest Venemaal

3 kommentaari
  1. Maailm läheb taas lukku – koroona uue tüve hirmus kehtestatakse reisipiiranguid 3 aastat ago
    Reply

    Maailmas kehtestatakse taas reisipiiranguid, et takistada Aafrikast alguse saanud uue ja arvatavalt ohtliku koroona tüve levikut.

    Ühendkuningriigis juba valmistatakse ette nimekirja riikidest, mille suhtes kehtestatakse piirangud. Reisimist piiretakse selleks, et vältida elu lukku panemist kodus. See aga tähendab, et miljonite inimeste puhkusplaanid lähevad lörri.

    Juhtiv Briti immunoloog Sir John Bell ütles, et reisipiirangud ei hoia ära viiruse jõudmist Ühendkuningriiki, aga aitavad vältida nakatumiste arvu plahvatuslikku kasvu enne pühi, vahendab Daily Mail.

    • Lõuna-Aafrikast saabunud lennureisijad isoleeriti Amsterdamis – kümnetel tuvastati koroona 3 aastat ago

      Hollandi terviseametnike väitel on riiki saabunud tõenäoliselt kümneid koroonaga nakatumisi koos Lõuna-Aafrikast tulnud lennureisijatega.

      Amsterdami Schipholi lennujaama saabus eile reedel Lõuna-Aafrikast kaks lendu, kus oli kokku 600 reisijat. Esialgsetel andmetel on vähemalt 85 reisijal tuvastatud koroona, vahendab Yle.

      Kõik reisijad isoleeriti kohe lennujaamas teistest reisijatest. Reisijatele tehakse lisatest, et välja selgitada, kas neil on uus tüvi Omikron.

      Holland tühistas eile kõik lennud Lõuna-Aafrikast.

    • Jurakas 3 aastat ago

      See uus tüvi ilmus täpselt õigel ajal. (Nagu) Tellimise peale.
      Selleks, et varjutada-maskeerida vaktsineerimisegas kõrbemist; selleks, et “selgitada”, miks vaksikud massiliselt haigetuvad, k.a. raskelt, ja ka surevad massiliselt.
      Selleks, et SUNDIDA inimesi veel rohkem mürgisüste manustama.
      Kuigi on teada (ja isegi tunnustatud), et “vanad” vaktsiinid selle eest ei kaitse, aetakse ikka “vanu” peale. NB! Uute väljatöötamine+katsetamine+tootmisse võtmine võtab vähemalt aasta aega! Ka siis saab – antakse ajutine luba. Inimeste katsejäneseks kasutamise luba. Tegelikult on vaja palju aastaid, et NORMAALNE luba saada.
      PS. Prantsusmaal on koroonalaine järsk tõus! Uut tüve seal veel ei ole. Kas omicron “jäi hiljaks”? Rikkus oma hilinemisega plaanid ära!?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.