Olukord NATO piiride ääres on liitlaste teravdatud tähelepanu all

Läti välisminister Edgars Rinkevics, Eesti välisminister Eva-Maria Liimets ja Nato peasekretär Jens Stoltenberg 30.11.2021

Välisminister Eva-Maria Liimets ütles NATO välisministrite kohtumise esimest päeva kokku võttes, et NATO piiride ääres toimuv on liitlaste teravdatud tähelepanu all. Kõik liitlased rõhutasid, et nii Valgevene korraldatud hübriidrünnak kui ka Venemaa läbipaistmatu tegevus Ukrainas ja Ukraina piiril on vastuvõetamatu. Ministrid toonitasid, et NATO on ühtne, hindab operatiivselt olukorra mõju Euroopa julgeolekule ja on valmis kaitsma kõiki oma liitlasi.

Liitlased näevad Vene vägede koondumist Ukraina piiri lähedal selgelt nii Ukrainat kui Euroopa julgeolekut tervikuna ohustavana. „Liitlased kutsusid Venemaad üles seda tegevust viivitamatult lõpetama,“ ütles välisminister Liimets. Välisministrid leidsid, et tuleb jätkata NATO idatiiva kaitse- ja heidutushoiaku kohandamist. „Nüüd on parim aeg ja võimalus ühtlustada liitlaste vaateid NATO idatiiva julgeolekuolukorra- ja valupunktidele, millest üks on kindlasti Venemaa tegevus,“ ütles välisminister Liimets „Oleme tänulikud liitlastele nende panuse eest Balti regiooni julgeolekusse. Siit tuleb minna edasi ja ellu viia kõik seni vastu võetud kaitse- ja heidutushoiaku  otsused, nt planeerimise, tugevduse, väestruktuuri moderniseerimise vallas.“ Alliansi välisministrid avaldasid kahetsust, et Venemaa on NATOga diplomaatilise suhtluse kanalid sulgenud, kuigi just praegusel ajal oleks konstruktiivne dialoog Venemaaga vajalik. NATO on dialoogiks endiselt avatud.

Teise olulise teemana käsitleti Valgevene võimude vaenutegevust Läti, Leedu ja Poola piiridel. „Jõhker manipuleerimine inimeludega, püüded NATOt ja Euroopa Liitu lõhestada, diskrediteerida – see vajab ühest vastust ja NATO toetab kindlalt oma liitlasi, kes on suurima surve all,“ rõhutas minister.

Täna õhtul arutavad välisministrid veel NATO tulevikku, sealhulgas NATO järgmist strateegilist kontseptsiooni.

6 kommentaari
  1. Ehk tasuks ajaloost õppida? 3 aastat ago
    Reply

    “…Täna õhtul arutavad välisministrid veel NATO tulevikku, sealhulgas NATO järgmist strateegilist kontseptsiooni…”
    Eesti maksumaksja ostab selle ” järgmise strateegilise kontseptsiooni ” raames relvastuse, mis võimaldab blokeerida Venemaale väljapääsu Soome lahest. Selleks ostetakse 250km tegevusraadiusega laevatõrje raketid ja meremiinid. Meremiinidega on võimalik sulgeda kõige kitsamas kohas Soome laht kuid 3793km pikkuse Eesti rannajoone kaitmiseks jääb nendest ehk väheks vä? Ainuüksi Soome lahe rannajoone pikkus on 600km.
    Enne Soome talvesõda pakkus Molotov pakkus võimalusi kokkuleppeks :sõjaväebaas Hankos, Petsamo sadama väina valve ning piiri „kohendus” Karjala maakitsusel.Koos Eestisse paigutatavate baasidega oleks NSV Liit kindlustanud väljapääsu Balti merele .Paasikivi keeldus ja läbirääkimised katkesid. Stalin otsustas probleemi lahendada sõjaliselt. Algas Talvesõda.

    • Jõhker ülekohus: NLiit jagas ise Euroopat koos Natsi-Saksamaaga ja nüüd üritab NLiidu järeltulija Venemaa süüd Soome kaela veeretada 3 aastat ago

      NLiidu järeltulija Venemaa on avaldanud sotsiaalmeedias sissekande, milles meenutab 82 aastat tagasi alanud Talvesõda ja üritab süüd Soome kaela veeretada.

      Märgitakse, et NLiit kartis Soome koostööd Saksamaaga ja seetõttu alustati rünnakut Soome vastu.

      Siit kumab läbi soov unustada MRP ehk NLiidu ja Natsi-Saksamaa vaheline kokkulepe, mille salaprotokollis oli Soome antud NLiidu huvisfääri koos Balti riikidega. MRP tulemusel alustasid NLiit ja Natsi-Saksamaa teist ilmasõda, rünnates mõlemalt poolt Poolat.

      Täna on Poola samuti võtmetegija siinses piirkonnas, seetõttu on alustatud hübriidsõda just Poola vastu. Venemaa poolt aga on ajaloo moonutamine ja Soome süüdistamine häbiväärne ja alatu. Stalin ja Hitler olid liitlased, kes Euroopas sõda alustasid ja seda suppi helbitakse tänase päevani.

      See oli suur ime, et NLiit väiksest Soomest jagu ei saanud ja üks põhjusi, miks Hitler muutis meelt ja otsustas Inglismaa asemel hoopis Venemaale tungida.

  2. Ehk Tasuks Ajaloost Õppida? 3 aastat ago
    Reply

    Juba Peeter I pidas vajalikuks raiuda aken Euroopasse. Kas keegi loodab, et kui Eesti loob oma maksumaksja raha eest võimekuse blokeerida Soome laht ja jätta Venemaa lahe idaossa kotti, siis jääb Venemaa seda mokk töllakil vaatama ja nutma? Me ei taha teada, milline saab olema vastulöök! Ei saa välistada ka taktikalist tuumalööki. Meie nn. “Rannakaitse” on kõige jõhkram provokatsioon Venemaa rünnakuks.

  3. Soo 3 aastat ago
    Reply

    Kohe tahetakse sõda, käib provotseerimine. Mõnel on rahumeelne elu töötavaks läinud.NATO-t ei karda keegi ammugi siis Venemaa mitte.. Valgevene tuleb rahule jätta, sest see riik on olnud rahulik ja oleks ka praegu kui ei mõeldaks talle välja mingit süüd. Vastikud on riigid kes sekkuvad eiste riikide siseasjadesse. Poolas on väga ebameeldiv ja õel valitsus.Soome on meeldiv riik sest seal ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse vaid hoolitakse oma rahvast.kõige koomolisem on meie riigi sekkumine sest nagunii ühe väikeriigiga ei arvesta keegi.

  4. !? 3 aastat ago
    Reply

    nii et meie vaesed maksavad kinni vene pääsu teistesse maadesse, jäädes ise sõjatandriks.
    väegade huvitavad lähenemised .

  5. uskmatu-toomas 3 aastat ago
    Reply

    Selle jälgimise käigus tassime sõjatehnikat ja elavjõudu venemaa piiridele üha lähemale millest venemaale antakse mõista peatsest rünnakust ?
    Siiani on NATO`t kasutatud riikide anastamiseks sellel sajandil ! Kas kellegil on vastupidiseid näiteid ?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.